Lapsed loomi uudistamas
|
Lasteaia juubelipidu sai hoo sisse 14.03 kuigi õige päev oli juba 09. märtsil. Õue kaunistavatele kitsedele pandi tutid pähe ja Sipsik ootas lapsi lipuväljakul, et üheskoos laulda ja lustima minna. Enne seda jagas lasteaia direktor Kairi kõigile rühmadele kingikotid kätte, sest mis sünnipäev see ilma kingitusteta on.
Lasteaia suurel platsil ootasid lapsi Männiku talu armsad loomakesed, kellele kaasa võetud maitsvat kraami sai pakkuda ja paisid jagada. Lapsed olid väga elevil ning ega nunnud karvased ja sulelised täiskasvanuidki külmaks jätnud. Ühe vahva mudilase arvates oli täiuslikust loomaperest puudu ainult kaelkirjak Selle pisiasja lahendab Männiku talu järgmiseks aastaks ära, eks ole Lisaks vahvale loomaaiale oli mängu töörühm platsile üles seadnud erinevad tegevuspunktid: mänguautode rallirada, kepphobuste takistussõit, hobusemäng, langevarjumäng, pillide arvamismäng ja emakeelepäeva puhul ka ilusate sõnade kirjutamise nurk. Sellel ajal, kui lapsed õues lustisid, olid kokkadel käed tööd täis - valmisid ülimaitsvad küpsisetordid. Aitäh kõigile asjaosalistele vahva päeva eest! |
Märtsi lõpuga sai läbi ka Rohejaht. Kokku koguti küünlaümbrised, mis loodusesse sattudes seal kuidagi laguneda ei taha ja väikeelektroonika. Kampaania olulisim eesmärk oli lasteaialaste keskkonnateadlikkuse suurendamine ning taaskasutuse ja jäätmete sorteerimise vajalikkuse teadvustamine. Kuigi kampaania eesmärk ei olnud põletada võimalikult palju küünlaid selleks, et ära viidavaid ümbriseid saaks kõigist rohkem, õnnestus ometigi kokku koguda võrdlemisi suur hulk ehk 6994 küünlaümbrist kogukaaluga 13 kg. Samuti viisime ära hulga vanu mobiiltelefone, laadijaid, arvuti juppe ja muud nutiprahti kogukaaluga 13 kg. Puhhide rühma lapsed aitasid kogu kraami autosse viia, et see lähimasse Kuusakoski vastuvõtupunkti üle anda. |
Puhhid tõstavad küünlaümbrised autosse
|
Mesimummid jalutuskäigul Pärnu jõe ääres
|
Mesimummide rühmas räägiti vee teemal veebruari alguses (05-09.02.2024). Lapsed vaatlesid ja maitsesid vett. Tutvusid mõistega läbipaistev. Lapsed mängisid erinevate mängukalade ja temaatiliste pusledega. Õues olles oli tähelepanu lumel, jääl ja sellel ohutult liikumisel. Toimus ka väike õppekäik Pärnu jõe äärde. Jõgi oli kaetud jääga, aga kiirema vooluga koht oli jääst vaba ja lapsed said näha ka voolavat vett. Nüüd oodatakse jääminekut, et taas jõe äärde õppekäigule minna. |
Sooja kampsuni päeval olid Krõllide rühma lapsed aktiivsed tegutsejad. Keegi ei saanud arugi, et tuba kuidagi külmem oleks olnud – aga oli. Kampsunipäeva tähistati seekord laste soove arvestades ja korraldati MOESHOW! Selleks ehitasid lapsed moelava ning katsetasid erinevaid liikumisvõimalusi kuidas oma sooja kampsunit koos aksessuaaridega huvitavamalt esitleda. Räägiti ka sellistest tegelastest nagu "kubujuss" ja "külavares". Sipsikute rühma lapsed arutlesid sellel päeval, mida üldse tähendab sooja kampsuni päev ja miks ning kuidas seda peetakse. Kui saadi teada, et selle päevaga soovitakse juhtida inimeste tähelepanu energia kokkuhoiule, arutleti selle üle, mis on üldse energia. Lapsed nimetasid energiaks päikest, tuult, tugevust ja elu. Koos lastega koostati ideedekaart teemal energia. |
Krõllide moeshow
|
Sipsikud teevad energiaringi
|
Krõllide rühma lapsed õppisid sooja kampsuni päeval pisut ka termomeetrit tundma ja erinevaid temperatuure tegevustega seostama. Lapsed said teada, millal lumememm sulama hakkab, mis temperatuuril vesi keema läheb, millal on paras aeg sauna minna ja millal palavik kimbutab.
Kevad ei ole enam mägede taga, seega pandi mulda esimesed seemned. Seemned olid juba varakult rühmadele laiali jagatud. Kuna paprika tahab pikemat ettekasvatusaega, panid Tibude rühma lapsed oma seemned mulda juba veebruaris. Selleks valmistati ette külvikastid, kasteti mulda korralikult, tehti augukesed ja pisteti seemned sinna sisse. Nüüd jääb oodata taimekeste tärkamist. |
Veebruarisse mahtusid lisaks veel erinevad tähtpäevad. Vastlapäeval oli kogu lasteaia hoov libeda jääkatte all ja tervisenõukogu otsustas ohutuse mõttes viia erinevad tegevused läbi toas. Lapsed said seale saba taha panna, hokikepiga kada ajada, vastlakukli jooksu teha, sabapalli visata ja köieveos mõõtu võtta. Sõbrapäeval kutsus kunstigrupp kõik rühmad muusikasaali, kuhu oli üles seatud pildistamise nurk ja õpetaja Sirje luges lastele muinasjuttu raamatust "Sõber karupoeg". Arutleti üheskoos, milline on hea sõber ja kuidas sõpru saada. Lisaks otsustati oma vanad padjad ja madratsikatted annetada MTÜ-le Aita mind koju, et kodu ootavad loomad saaksid endale mugava ja sooja pesa. |
Õpetaja Sirje loeb lastele muinasjuttu
|
Krõllide rühma lapsed käisid 15. jaanuaril Pärnus Pernova Hariduskeskuses. Osaleti õppeprogrammis “Päike ja meie koduplaneet Maa”. Oli igati õpetlik päev. Õppemäng RÕÕMUS & KURB PLANEET pani nii mõnegi lapse mõtlema ja kaaslastega arutlema kas mänguasjad ja riided teevad meie planeedi õnnelikuks või hoopis õnnetuks. Tekkis päris põhjalik arutelu kuna ilma asjadeta ju ka päris elada ei saa oli paljude laste seisukoht.
Räägiti teadlikust ostlemisest ja tarbimisest. Igaüks võiks mõelda järgnevatele küsimustele:
|
Krõllid Pernova Hariduskeskuses
|
Midrilinnud meisterdavad jääkarusid ja pingviine
|
Midrilinnud uurisid jaanuarikuus talvelinde, said teada palju huvitavat. Lapsed vaatasid lindudest loodusfilme ning arutlesid kuidas meie, inimesed, saame talvel linde aidata: miks ja kuidas linde talvel sööta ning mida tohib ja mida mitte neile toiduks pakkuda.
Lisaks talvelindudele tutvusid Midrilinnud jaanuarikuus ka põhja- ja lõunapooluse loomade eluga: pingviinide ja jääkarudega. Rääkisime kliimasoojenemisest ja sellega kaasnevatest ohtudest jääkarudele ja pingviinidele. Taaskasutusmaterjalist (WC paberi rullid) meisterdasid lapsed omale toredad pingviinid ja jääkarud. |
Eesti kirjanduspäeva raames toimunud 7. luulepäeval „Läki metsa!” keskenduti seekord metsa teemale. Igast aiarühmast osales kaks last. Luuletusi oli kuulama ja hindama tulnud žürii, kes premeeris esinejaid tänukirja ja raamatuga. Luulepäeva muutsid lastele põnevaks ning mänguliseks logopeedid Astrid Närep metsavahina ja Astrid Puls jänesena. Metsavaht tutvustas oma ametit ja rääkis sellest, kuidas ta seisab metsa heolu eest. Metsas ringi vaadates kohtas ta hirmunud jänest, kes lohutust saades ja julgust kogudes samuti oma luuletuse soovis esitada. Paraku läks tal suure ähmiga luuletuse lõpp meelest ära. Lohutuseks mängisid lapsed koos jänesega laulumängu "Metsas kõnnib karuke". Lapsed said luulepäeva kaudu teadmisi metsasaadustest, sealsetest elanikest, metsast ja loodushoiust üldse. Kõik olid ühisel arvamusel, et mets on meie kaitsja ja toitja. Metsas on hea jalutada, vaikust kuulata ja mängida. |
Esinejad ühispildil
|
Pesamunad pulgakoogi palle veeretamas
|
Detsembris läks õppeköögis lahti korralik sigin ja sagin, tehti ettevalmistusi pühade saabumiseks. Kogu maja täitis mõnus piparkoogi hõng. Lisaks piparkookide küpsetamisele veeretati pulgakooke.
Osade laste jaoks oli taigna rullimine ja taignast pallide voolimine esmakordne kogemus. Elevust oli palju. Kõige rohkem meeldis lastele mängida jõululõhnade äraarvamismängu. Valminud piparkoogid said laste käe all kauni dekoori. Lapsi aitas päkapikupreili Kairi. Aitäh talle! Kui novembrikuus meisterdasid rühmad taaskasutusmaterjalidest jõulupuu, siis detsembris võtsid Nublude rühma lapsed nõuks kasutada ära vanad pusletükid, mis said uue elu jõuluehete ja kaartide kaunistuse näol. Nokitsemist jagus, aga pisikesed näpud olid kärmed ja libe pildikiht sai peagi maha kakutud. Nüüd ootas ees pintslitöö, pisut haldjatolmu ja jupike niiti ning valmis need olidki. Puu kaunistamisest üle jäänud ehted rändasid jõulukaartide vahel kodudesse, et ka kodus olevad jõulupuud saaks kaunid ehted külge. Nublude jõulukaart
|
Krõllide kõige magusam pilt
|
Novembrikuu algus oli veel soodne aeg mänguväljakult lehtede riisumiseks ja kompostikasti vedamiseks, seega tegutsesid kõik rühmad selle nimel, et nende plats korda saaks. Uhkust võime tunda ka oma uue õppeaia ala valmimise üle, kus nüüdseks on lisaks vanadele pikkadele peenrakastidele ja kasvuhoonele veel 12 pisikest peenrakasti. Kui oktoobris said kastid paika ja kompostki kastidesse veetud, siis kohe novembri esimesel päeval aitasid Midrilindude lapsed õppeaiale viimast lihvi anda ja panid kastide vahele multši. Nüüd jääb üle vaid kevadet oodata, et kastidesse kõike head ja paremat külvata või istutada.
Kuu alguses jõudsid meieni ka oktoobris toimunud vanapaberi kogumise kampaania "Vanapaber pole praht" tulemused. Kampaania käigus koguti kokku peaaegu 16 tonni vanapaberit. Sel aastal oli meie lasteaia panus võrreldes eelmise aastaga küll oluliselt väiksem kui varasematel aastatel, kuid vaatamata sellele saavutasime taas teise koha. Kõige rohkem, 425kg vanapaberit oli kogunenud Puhhide rühma Kennethil, keda premeeriti tubli kogumise eest ka Endla teatri kinkepiletitega. 25 parima paberikoguja sekka mahtus lisaks Kennethile veel 8 meie lasteaia last. |
Midrilinnud annavad õppeaiale viimast lihvi
|
Oktoobrikuu möödus meil suuresti viimaseid aiatöid tehes ja loodust uurides. Palju sai käidud lasteaia ümber olevates parkides, et ka sealseid puid uurida, sügisega kaasnevaid muutusi vaadelda ja lehtedes mängida ning hullata. Mis seal salata, viimane oli see kõige rohkem rõõmu pakkuv tegevus. Maha sai niidetud ka meie lilleniit, alustatud roheala õpperaja ehitamisega ja laiendatud õppeaeda.
Puhhid, Päikesejänkud ja Lepatriinud, kes kevadel vastavalt kurgid, paprikad ja tomatid kasvuhoonesse istutasid, korrastasid kasvuhoone. Esmalt korjati viimane saak, seejärel tõmmati välja taimed ja lõpuks kaevati muld ka läbi, et kasvuhoone talveks puhkama jääda saaks. Kui taimede lehti ja varsi oli ka varem uuritud, siis nüüd oli paras aeg pilk peale visata juurtele. Lisaks said Lepatriinud teada, et tomatitaimi ei tohi panna meie kompostikasti, kuna neil võib olla erinevaid haiguseid. Kuna Lepatriinude tomatite küljes oli lisaks punastele tomatitele ka palju rohelisi, siis said lapsed need vaikselt taimede küljest ära võtta ja kasti asetada. Rohelised tomatid pandi kastiga pimedasse peitu ja vaadati, kuidas need seal punaseks muutusid. Punaseks läinud tomatid sõid lapsed ära ja kiitsid, et need on ka sama maitsvad, kui taime otsas punaseks läinud tomatid. |
Lepatriinud on valmis kasvuhoonet korrastama
|
Hoole ja armastusega kasvatatud!
|
Krõllid tegid kokkuvõtteid ühest oma põnevast projektist. Läbi aastate on nad kasvatanud üsna erinevaid köögivilju ja küsimus "Mida sel aastal kasvatame?" on see, mida küsitakse lastelt juba jaanuaris. Ikka selleks, et õpetaja jõuaks õigeks ajaks seemned muretseda. Kui osa köögivilju on Krõllidel muutunud juba klassikaks, siis igal aastal esitatakse endale ka väljakutse. Sel aastal soovisid lapsed arbuusi kasvatada. Miks ka mitte! Sel hetkel, kui seemned mulda pandi ja taimede sirgumist ootama jäädi, ei osanud lapsed veel aimata, et õpetajal oli tegelikult kaval plaan arbuusitaimed neile koju anda. Kevadeks oli Krõllidel aknalaual kasvamas 20 arbuusitaime, mis laste rõõmuks emade-isade nõusolekul tee kodudesse leidis. Lapsevanema ülesandeks jäi koos lapsega uurida, et kuidas arbuusi kasvatada, arbuusitaime eest hoolitseda ja sügisel tagasisidet anda. Tulemused olid väga erinevad. Oli neid, kellel ei tulnud ühtegi arbuusi, mõnel läks taim üldse välja, aga oli ka neid, kes said oma töövilju maitsta.
|
Mesimummid tegid õpetajate abiga korda oma platsil oleva väikese peenrakasti, milles kasvavad väikeseviljalised remontantmaasikad. Eemaldati kuivanud lehed ja üleliigsed tütartaimed. Lapsed said tekkinud praht kokku korjata ja käruga ära transportida.
Õppeköök on samuti sel kuul palju kasutust leidnud. Kui Pesamunad, Rõõmuraasud ja Midrilinnud sidusid oma tegevused halloweeniga, Päikesejänkud valmistasid tervisliku salati, siis Sipsikud vähendasid kokkade töökoormust ja lõpetasid oma kartulikasvatamise hoopis isetehtud lõunasöögiga. Kevadel ühte kasti kasvama pandud kartulisordid Tiina ja Blue Congo jõudsid koos ka laste taldrikutele, aga seda mitte just kõige tavalisemal moel, vaid värvilise ja üleküpsetatud kartulipüreena, mille kõrvale tehti ise lihapallid ning tükeldati kasvuhoonest toodud tomatit, paprikat ja kurki. Esmalt kooriti kartulid, sorteeriti sinised kartulid ühte ja kollased kartulid teise potti. Samal ajal asus osa lapsi juba lihapallide jaoks asju kokku segama ja valminud massist lihapalle voolima. Seni kuni kartulid keesid ja lihapallid ahjus küpsesid, jagati ära edasised tööülesanded ning lepiti kokku, et poisid teevad valmis kollase pudru ja tüdrukud sinise. Kartulite tampimist pudrunuiaga, piima ja või lisamist ning mikserdamist võeti täie tõsidusega. Eesmärk oli ju teha koostööd ja jõuda ühise eesmärgini - valmistada endale lõunasöök. Kõige põnevamaks osaks osutus aga kartulipüree pritsimine ahjupannile. Ühel hetkel teatas üks Sipsik, et see pritsitud kartulipuder näeb välja nagu linnupesa. Lihapallidest said seejärel aga kiiresti linnumunad, mis tuli serveermisel linnupessa panna. Tööd oli palju ja terve hommikupoolik kulus vaaritamisele, aga tulemus oli seda väärt! |
Sipsikute valmistatud lõunasöök
|
Mesimummid sibulaid istutamas
|
Õue jagus ka sellist tegevust, kus kõik suured ja väikesed oma käed külge panna said. Nimelt tõi vallaaednik meile jälle suure hulga kevadlillede sibulaid, mis mulda tulid panna. Kui eelmine aasta said kõik rühmad sibulaid maha panna, siis sel aastal otsustasime, et see jääb nooremate rühmade ülesandeks. Nii saigi iga rühm omale portsu sibulaid ja leidis endale sobiva aja, mil need eelmisel aastal tehtud lillepeenrasse maha panna. Nüüd on lootust, et kevadel õitsevad meie muusikasaali akna all lisaks tulpidele ja nartsissidele ka krookused. Suur aitäh Tori Vallale sibulate eest!
|
Teine suur ja küllaltki raske töö - kompostikastide tühjendamine - jäi Tibude, Pesamunade, Krõllide ja Lepatriinude ülesandeks. Tööd oli lausa nii palju, et see jagati kahele päevale. Kompost sai laiali veetud meie uutesse peenrakastidesse. Lapsed kühveldasid komposti usinasti aiakärudesse, vedasid seda peenrakastideni, kus õpetajad aitasid need kasti valada. Kastides olevat komposti lükkasid lapsed rehadega laiali. Töö käis hoogsalt ja lapsed said omavahel tehtavaid töid vahetada, nii said kõik kühveldada, riisuda ja kärutada. Vahepeal pidasid lapsed puhkepausi, et hinga tõmmata ning töö võis jälle edasi minna. Kõige rohkem meeldis lastele komposti kastis sees olla ja sealt komposti kärudesse visata. Ka õpetajad aitasid, et kogu töö saaks tehtud. Kui kastid tühjaks said, siis pandi sinna varem kokku riisutud ja kottidesse kogutud lehed, millest vihmaussid meile jälle uut komposti teha saavad. Töö lõpetati ühise tööriistade pesemisega ja tööriistade kuuri tagasi paigutamisega, et järgmine kord neid sealt jälle hea võtta oleks.
|
Krõllide ja Lepatriinude kompostipäev
|
Septembrikuu esimesel päeval kogunesid kõik suured ja väikesed ühisele pidulikule aktusele, et õppeaastale mõnus hoog sisse lükata. See aasta algas meie jaoks teisiti – meie lasteaed sai suve hakul omale keskkonnamärgise “Roheline lipp” ja nüüd, kus lapsed on tagasi lasteaias ja täiesti tutikas lipuvarras püsti, oli täpselt õige hetk see lipp ka masti tõmmata.
Peale aktust üllatas lapsi Teadusteater Teeme Keemiat oma keemia tunniga, kus lapsed said vaadata ja osaleda erinevate teaduskatsete läbiviimisel. Show lõpetas ühine viguriga krõpsude maitsmine. Nimelt olid krõpsud üle valatud vedela lämmastikuga, mis tähendas seda, et krõpsu hammustades tuli kõigil suust või ninast tossu. Krõllide lapsed K.R. Jakobsoni Talumuuseumis võid tegemas
Rühmades on september olnud suuresti sügiseste aiatööde tegemise ning aedviljade ja hooviala puudega tutvumise kuu. Tänu soojadele ilmadele on lapsed saanud ikka veel kasvuhoonest Lepatriinude kasvatatud tomateid ja Päikesejänkude kasvatatud paprikaid söömas käia. Isegi kuumaasikaid on veel peenras ja sammasõunapuul on nii palju õunu, mida soovijad nosida saavad.
Laste üheks meelistegevuseks on saanud niidetud muru riisumine ja kompostikasti vedamine. Pesamunad said oma õpetajatelt aga teada, et niidet võib ka kohe puude ümber panna, sest see laguneb seal täpselt samamoodi nagu kompostikastis ja tekitab puude ümber viljaka ringi. Pesamunad rohisid ära ka oma peenrakasti ja nautisid looduslike materjalide kogumist ning sellest meisterdamist Krõllide värviline porgandisaak
|
Rohelise lipu heiskamine
Kõige vanemad lapsed, Krõllid ja Lepatriinud, alustasid esimest sügiskuud põneva ja õpetliku reisiga Karl Robert Jakobsoni Talumuuseumisse. Seal õppisid nad ise koorest võid tegema, et sellest hiljem maitsvaid kaerahelbeküpsiseid küpsetada. Lisaks küpsiste tegemisele õpiti lauda katma nii nagu tehti seda vanasti. Peremees, sulane, perenaine, talutütred - kõigil olid oma ülesanded enne lauda istumist. Põnevaid avastusi ja uusi kogemusi said lapsed küllaga. Üle said vaadatud ka kõik muuseumis elavad loomad - eesti hobused, maakarja veised, küülikud. Süsimustad ja kirjud prisked küülikud olid nii toredad. Neile said kõik soovijad ka porgandikoori krõmpsutamiseks anda.
Mesimummide lapsed õunapuud uudistamas
Krõllide peenrakast on juba mitu aastat olnud üks liigirikkamaid. Kui augustis krõmpsutati oma kastist ära nuikapsas ja naeris, siis nüüd koristati ära ka kõik muu hea ja parem, mis kevadel kasti kasvama pandud sai. Krõllid ütlesid, et lasteaia peenralt saadud saagi üle nad nuriseda ei saa. Nad said ikka väga hea saagi - lillad ja valged porgandid, punased põõsasoad, väikesed peedid ning rohelised sibulad. Krõllid arvasid, et nendest saaks küll ühe korraliku pajaroa valmistada! |
Sipsikud võtsid üles oma kartulid. Pika suve peale oli juba ära ununenud, millised need kartulid õige olid, mis kasti kasvama pandud said. Seda suurem oli aga laste üllatus, kui mullast leiti lisaks tavapärasele kollasele ka lillasid kartuleid. Tõsi, pidime tõdema, et sel aastal just parim kartuliaasta ei olnud ja võrreldes eelmise aastaga jäi saaks kesiseks. Sellegipoolest leiavad Sipsikute kartulid tee õppekööki, kus me endale ühe ägeda lõunasöögi teeme.
Lisaks aias toimetamisele võtsid Sipsikud ette ka õunamoosi keetmise ning õunakrõpsude tegemise. Küll see oma väikeste kätega tükeldatud õuntest moos maitses hästi! Muideks, tänu suurele õuna- ja pirniuputusele kodudes on kõigi rühmade lapsed saanud terve sügise süüa kodumaist õuna ja pirni. |
Sipsikute kartulivõtt
|
Väikesed Rõõmuraasud koristasid ära kevadel kompostikasti istutatud kõrvitsataimedest sirgunud kõrvitsad ning toimetasid need kööki, et kokad meile kõrvitsapüreesuppi ja kõrvitsasalatit teha saaks. Saak oli sedavõrd suur, et sellest jätkub tervele lasteaiale hea mitmeks toidukorraks.
Peale kõrvitsakasvatamisele võtavad Rõõmuraasud väga tõsiselt ka oma mänguplatsi korrashoidu. Terve septembrikuu on platsilt lehti riisutud, neid kottidesse pandud, kompostikastidesse viidud ja peale rasket tööd ka aiakärus lõbusõitu nauditud. |
Sügiskuu lõpus, 25.-29. septembril pidasime maha aga ühe vahva spordinädala. Nädalat alustasime suure ühisvõimlemisega õues, millele järgnes tutvumine discgolfiga. Personal sai laste lõunase puhkeaja ajal proovida aga zumbat ja circl mobilityt. Teisel päeval võtsid kirikupargis mõõtu 5-6 ja 6-7-aastased lapsed, kes osalesid Tallinna Maratoni virtuaaljooksul. 3-4 ja 4-5aastased lapsed ergutasid jooksjaid raja ääres. Sõime lapsed mängisid sel päeval oma platsil liikumismänge. Kolmapäev oli hüppa-jookse-turni päev. Erinevates punktides sai proovida teatejooksu, palliviset, kaugushüpet, rippumist ja läbida takistusrada. Neljapäeval kohtusid 5-6 ja 6-7-aastased lapsed kooli staadionil Poseidoni jalgpalliklubiga. Ülejäänud rühmad tagusid jalgpalli meie õuealal. Reedene päev oli pühendatud orienteerumisele Sindis.
Lisaks spordinädalale sai personal terve kuu vältel osaleda väljakutses "Pane kondimootor tööle!", kus tuli vähemalt 25 päeva jooksul iga päev minimaalselt 7000 sammu teha. See algatus tekitas inimestes omamoodi hasarti ja pani rohkem teadlikult liikuma. |
Spordinädala avamine - ühisvõimlemine
|