Aprill 2025
Raamatukogu näitus, hambabuss, südamekuu...
Märts 2025
|
Märtsikuud alustasime vastlapäevaga. Rühmades räägiti vastlapäeva kommetest ja mängiti vanaaja vastlapäeva mänge. Selleks, et linad sel aastal lühikesed ei jääks, pidi loovuse tööle panema. Lund ju paraku ilmataat ei pakkunud. Krõllide külvatud herned olid kenasti pikkust visanud ja lapsed said esimesed vitamiinirikkad võrsed koos sepiku ja juustu-porgandipasteediga põske pista. Märts on ühtlasi ka Sindi lasteaia sünnipäevakuu. Sellel aastal otsustas lasteaed kinkida lastele vahva teatrietenduse "Tähestiku lõbus seiklus". Kõik rühmad tegid ühistöödena kunstikoridori näituse “Minu unistuste lasteaed”. |
|
Krõllid vaatlusmärkmeid tegemas
|
Seoses ilmade soojenemisega käisid Krõllid õuealal kevadlilli otsimas ning pesakaste loendamas. Lisaks esimeste kevadlillede märkamisele ning tundmaõppimisele harjutasid lapsed koostööoskust paarilisega. Liikumismängu lõpus proovisid aga Krõllid mitu linnupoega pesakasti sisse mahub. Mahtus päris palju. Kevade märke käisid otsimas ka teised rühmad. Midrilinnud näiteks käisid uurimas ja vaatlemas nii Sindi kärestiku ääres kui ka jalutuskäikudel väljaspool lasteaeda. Millised muutused toimuvad looduses seoses kliimamuutustega meie ümber annavad märku eeskätt muutlikud ilmad. Lapsed said teada ka seda, et kui loodus saab valed märgid, võib see teha palju kahju ning muuta ka lindude ja loomade elu. Rõõm oli lastel suur nähes üle mänguplatsi lendavaid linnuparvi, kes kevade saabudes suuna taas meie poole on võtnud. Samuti tulid õuealale lapsi tervitama esimesed kollased liblikad. |
Midrilinnud kärestiku ääres
|
|
Esimesed seemned said mulda küll veebruaris aga märtsis alles see kõige suurem möll lahti läheb. Krõllide mulda pandud tomatid tärkasid juba seitsmendal päeval. Oh seda laste rõõmu! Nüüd algab nende poputamine.
Midrilindude aknalauad näeb välja nagu korralik miniaed. Taimekastides leidsid oma koha sibul, till, salat ja petersell. Lapsed käivad igapäevaselt jälgimas kui kiiresti taimed kastides kasvavad, soovivad neid kasta ning teada saada, mis taimega on tegu. Kõige kiiremini viskavad pikkust sibula rohelised pealsed, mida lapsed ise toidu peale saavad lõigata. Puhhide rühmas pisteti mulda arbuusiseemned ja arutleti ühtlasi selle üle, kuidas taimed meile kasulikud on. Lisaks saagi saamisele aitavad nad meie jaoks hapnikku toota ja osa taimi puhastab suisa õhku. Räägiti sellest, mida taimed eluks vajavad ja kuidas meie nende eest kõige paremini hoolitseda saame. Rõõmuraasud pistsid vitamiiniampsuks saadud paprikate seemned mulda ja uurivad, kas neist saab uued maitsvad paprikad kasvatada. |
|
Luffad kosuvad aknalaual
|
Kasva nüüd ruttu...
Pesamunad, Rõõmuraasud ja Mürakarud osalevad kõrvitsate kasvatamise kampaanias. Pesamunad panid oma käsnkõrvitsa seemned mulda kohe märtsi alguses. Täidetakse ka usinalt vaatluspäevikut. Juba on ilmunud luffataimdele esimesed pärislehed. Nagu pildilt näha, siis osa seemneid jonnivad ega soovi kuidagi oma nina mullast välja pista. Ootame veel ehk ikka tulevad...
Rõõmuraasud oma tavalise kõrvitsa ja Mürakarud suvikõrvitsaga peavad veel väheke kannatust varuma. Ei maksa neid liiga vara mulda pista, sest kevadilmad on heitlikud. |
|
Lasteaia õuealal kasvavad viljapuud said kevadele kohaselt pähe uued soengud. Soengute tegemisest üle jäänud oksad oli tarvis kokku korjata ja Pesamunade usinad töömesilased olid rõõmuga nõus aitama. Oksad veeti ühte hunnikusse kokku, et need multšiks purustada. Multši tegemise juurde lapsi ohutuse mõttes ei lasta aga selle vedamisel sobivatesse kohtadesse võivad nad taas lahkelt kaasa lüüa. Lastele meeldib väga nn päris tööd teha. Head lapsevanemad, kaasake oma lapsi kuni nad sellest kõigest veel huvitatud on! Teismeliste silmad ilmselt töö tegemise mõttest särama ei löö. |
Väikesed töömesilased veavad oksi
|
|
Kevade saabumise puhul tuletas tervisedendaja Marie rühmades meelde, kuidas ohutult tänavatel ja teedel liigelda nii jalgsi kui ka rattaga. Õnneks muutuvad päevad aina pikemaks ja seetõttu ollakse liikluses paremini märgatavad. Pesamunad uurisid, kuidas inimene üles on ehitatud (luud, lihased, veri, süda, aju jne). Valmisid vahvad “skeletid”. Räägiti luude vajalikkusest. Kui meil luid poleks, oleksime lödid nagu vihmaussid. Samuti kaitsevad luud meie siseorganeid. Lapsed said teada, et imikud sünnivad 300 erineva luuga aga täiskasvanuks saades on neist alles vaid 206, sest osa luid on kokku kasvanud. Kas teie teadsite seda? |
|
Märtsikuu lõpuga sai läbi ka 2024/2025 Rohejaht. Meil õnnestus kokku koguda 13 kg küünlaümbriseid ja 2 kg vanaelektroonikat.
Enim küünlaümbriseid kogus Mürakarude rühma Berit (2688 tk), teisele kohale jäi Pesamunade rühma Keron (1207 tk) ja kolmandale kohale Sipsikute rühma Yoko (846 tk). Enim vanaelektroonikat tõi Pesamunade rühma Edvin (7 nutitelefoni). Rohelise kooli võrgustiku liikmena kutsume inimesi siiski üles põletama ilma ümbriseta küünlaid, et küünlaümbriseid üldse ei tekikski. Kas teadsite, et näiteks plekkpurk laguneb looduses 200-500 aastat! Rohejahi raames saime koostööd teha ka Pärnu Elisabeti kirikuga, kelle küünlaümbrised me oma arvestusse saime lisada. Lisaks küünlaümbriste jagamisele rääkis koguduse õpetaja Toomas Nigola lastele kiriku tavadest ja organist Aaro Tetsmann lubas lastel orelit mängida. Oreli mängimine tõstis laste suunurgad kõrvuni ja nii mõnigi lubas pilli õppima minna. |
Pesamunad Eliisabeti kirikus
|
Veebruar 2025
|
Selle aasta talv ei ole lume jagamisega just eriti helde olnud. See ajendas pisikesi Nublude rühma lapsi juba esimesi kevade märke otsima. Väikesed rohelised lehekesed olidki oma ninad mullast välja pistnud ja sirutasid end päikese poole.
Lume puudumine laste talverõõmude nautimist ei seganud. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Midrilinnud harjutasid suusatamist ja uisutamist "kuivalt": suusatati kangatükid talla all liikumissaalis, uisupoose näidati üksteisele rühmaruumis ja kelgutati toas tekiga. Lastele meeldis teistmoodi lähenemine väga ja tundub, et see ei jäänud viimaseks korraks. Veebruarikuus hakkavad rohenäppudel sõrmed sügelema ja kõhud korisema. Seda eriti siis, kui lumi juba sulanud on ja linnud esimesi kevadisi hääleharjutusi teevad. Krõllid pistsid esimesed herned mulda ja ootavad nüüd pikisilmi võrsete tärkamist. Lastel tekkis omavahel vaidlus, kas hernes on lill või ei ole. Olgu kuidas on, aga varsti kaunistavad võrsed pisikeste aednike võileibu. |
Ikka hoole ja armastusega mulda
|
|
Lisaks sellele lõppes veebruaris Krõllide projekt “Oma tähtis päev”, mida tähistati spaapäevaga. Krõllid teavad, kuidas vaimu kosutada ja tervist turgutada. Hommik algas liikumisõpetaja poolt läbi viidud joogatunniga. Seejärel valmistasid lapsed tervislikud snäkid ja smuuti. Laste soovil toimunud spaapäeval sai proovida erinevaid spaamõnusid: lõõgastav jalavanni, selja-, pea- ja näomassaaži ning kurgimaski väsinud silmadele. Kõik rühmad jätkasid esmaspäeva hommikuste virgutusvõimlemistega. |
|
Spaa rõõmud
Veebruaris on samuti paslik rääkida loomadest, kes elavad kaugel-kaugel Arktikas ja Antarktikas. Seda teemat käsitleti paljudes rühmades. Vaadeldi veebi vahendusel lume- ja jääväljasid, uuriti gloobust. Tutvuti erinevate loomadega nagu jääkaru, põhjapõder, polaarrebane, lemming ja pingviin. Lastele esitati trikiga küsimus: miks jääkarud kunagi pingviinidel külas ei käi. Kas teie teate miks?
Valmisid erinevad taaskasutusmaterjalidest kunstitööd. Krõllide rühma lapsed otsustasid korraldada ühele väikesele jääkarule sünnipäeva ja kinkida talle palju toredaid asju nagu ralliauto, lennuk, mee-maitselised jääpurikad, kotitäis lund. Mis sünnipäev see ilma tordita on?! Kaks osavat "lumememme" võtsid selle töö enda peale! Tort oli maitsev ja pidu nautisid kõik Krõllide rühma lapsed. Ära ei unustatud ka meie 2025. aasta tegijaid. Nagu eelmises postituses sai mainitud, siis Puhhide õpetaja Eve planeerib taas laste joonistusnäitust Sindi Linnaraamatukogus. Pesamunad maalisid põtra, kes on oma ligi kahemeetrise turjakõrguse ja peaaegu 600 kg kaaluga meie metsade suurim imetaja. |
Kes otsib, see leiab...
|
|
Sõbrapäeva eelsel päeval oli maja siginat-saginat täis. Õppeköök oli alalõpmata hõivatud ja raske oli löögile pääsemiseks vaba aega leida. Laste käe all valmisid küpsised, koogid ja muud magustoidud. Rühmades valmistati kaarte ja harjutati etteasteid, samuti arutleti sõprade ja sõpruse teemal. Krõllide rühma lapsed võtsid enne sõprade külla kutsumist ette rühmaruumi koristustamise. Läikima löödi nii nukunõud kui kastid ja riiulid. Pole siis ime, et koristamisele kulus lausa kaks päeva. Sõbrapäeval oli igas koridoris näha teemakohastes riietes ja kingitustega lapsi, kes teisele rühmale külla tõttasid, et veeta koos üks vahva hommikupoolik. Muu hulgas mängiti kodust kaasa toodud lauamänge. |
|
Tibude koogitegu
Sipsikute rühm otsustas lapsed sõbrapäeva puhul Pärnusse Sõõriku kohvikusse viia. Eriti vahva oli see, et kohvikusse mindi linnaliinibussiga, millega kõik lapsed igapäevaselt ei liigu. Kohvikus osteti igaühele neli sõõrikut ja klaas segumahla. Lapsed lõid omavahel klaase kokku ja soovisid üksteisele head sõbrapäeva. Teenindaja kiitis lapsi eeskujuliku käitumise eest. Peale kohvikus käimist sai Viikingi hotelli juures oleval mänguväljakul laeva peal mängida Titanicu uppumist. Päeva lõpus ütles üks laps, et tal on maailma parimad õpetajad. |
Ka vanaemad-vanaisad mäletavad seda legendaarset kohvikut
|
Mõnusalt rahustav muusika ja pehmed kaisuloomad...
|
Nii nagu igal teiselgi kuul viis tervisedendaja ka veebruaris lastega läbi meeltega seotud tegevusi. Seekord võeti fookusesse meelerahu tegevused, mis pakkusid lastele rahustavat ja lõõgastavat kogemust. Hämaras toas lõid valguslaua vahelduvad värvid hubase õhkkonna, taustal mängis rahulik muusika. Lapsed olid pehmete mänguasjade vahel pikali ja kuulasid tervisedendaja juttu. Keskenduti hingamisele ja tehti erinevaid harjutusi. Suurematel lastel oli lihtsam juhendamist järgida, pisemad peavad seda veel harjutama. |
|
Koolirühmadel avanes maruäge võimalus külastada Eametsas asuvat kaitseväe baasi. Lastele näidati kaitseliitlaste tehnikat ja anti võimalus osaleda töötoas. Kuulati, kuidas kaitseliitlased metsas toimetavad, kuidas süüa teevad ja mida selleks kasutavad. Näidati erinevaid telke ja madratseid, mida metsas olles magamiseks kasutada saab. Pesamunadele näiteks meeldis madratsitega siseruumis kelgutada. Lastele õpetati, kuidas sõbrale vigastuse korral sidet ümber käe või jala siduda ja näidati fooliumkilet, mis hoiab külmal ajal sooja ning soojal ajal jahedust. |
|
|
Kui palju lapsi mahub ühte telki?
Elagu, Eesti!
Hommikul räägiti osades rühmades Eestile tähtsatest sümbolitest ja korrati üle hümni sõnad. Mõnedes rühmades olid lapsed juba eelnevalt joonistanud Eesti presidenti, meisterdanud Pika Hermanni torni ja ladunud Lego klotsidest Eesti lippe. Sindi lasteaia lapsed marssisid uhkelt lippe lehvitades traditsioonilisel Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud rongkäigul. Sellele eelnenud aktusel said vanemate rühmade lapsed rahvariietes üles astuda tantsude ja lauludega. |
|
Sindi lasteaia käesoleva õppeaasta üldeesmärk on „Mäng on väikese inimese töö“, mistõttu otsustasid Sipsikud luua lastele rühma erinevaid mängupesasid, et toetada nende loovuse, koostöö ja sotsiaalsete oskuste arengut. Üks eesmärke oli soetada rühma nukumaja. Selleks otsustasi teha koostööd lapsevanematega. Õnneks ei pidanud kaua otsima, sest Reti vanemad pakkusid oma nukumaja, mis ootas uut kodu ja uusi mängijaid. Suur aitäh Retile ja tema perele! Lastele meeldib väga mängida ja mõelda, kuidas pereliikmed nukumajas oma päeva veedavad.
21. veebruaril toimus selle aasta esimene lastekogu koosolek, kus arutleti 5-6 ja 6-7aastaste lastega laste lemmiktoitude üle. Lepiti kokku, et lasteaia sünnipäeval pakutakse lasteaias täpselt neid toite, mis lapsed välja valisid. Lastel on palju vahvaid ideid ja mõtteid! |
|
Õppealajuhataja kogutud asju vastu võtmas
|
Jaanuaris sai Sindi lasteaed kirja: Oleme Pärnu Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilased Kätri-Liis Lebedev, Kristiin Sviridov ja Kerike Krantsman. Ühiskonnaõpetuse tunni raames peame korraldama kodanikualgatuse ning meil tuli ideeks korraldada enda koolis lasteaialaste jaoks kogumiskast, kuhu saaksid vabatahtlikud annetada lastele mänguasju. Kas Te oleksite sellisest ideest huvitatud?
Muidugi olime huvitatud. Rohelise kooli programmiga liitunud ja Rohelist lippu omava lasteaiana on keskkonda säästev mõtteviis ja taaskasutus meie igapäevane teema. Miks mitte anda uus elu ilusatele tervetele mänguasjadele ja mängudele, kui eelmised mängijad on suureks kasvanud. 11. veebruaril tulidki tüdrukud kogutud asju üle andma. Aitäh tublidele tüdrukutele! |
Jaanuar 2025
Joonistusvõistluse võitjad oma juhendajatega
|
Jaanuari alguses kutsusime lapsevanemaid, personali ja teisi kogukonnaliikmeid üles tegema üht heategu. Nimelt oleme juba mõned aastad teinud koostööd Pärnu Verekeskusega ja lubame neil paar korda aastas lasteaia ruumides doonoripäeva korraldada. Doonorite arv tegi rõõmu nii meile kui ka verekeskusele. See väike heategu võib päästa kellegi elu. 13. jaanuaril peeti meie majas Pärnu Postimehe joonistusvõistluse "Mina märkan" tänupäeva. Meie lasteaia lastel õnnestus pääseda Pärnu Postimehe kalendrisse suisa kolmes kategoorias: "Kõige ilusam buss", "Sõbralik arst" ja "Teerull". Palju õnne võitjatele! |
Kingitus Verekeskuselt
|
Krõllid lustimas
|
Lumi, lumi, lumi! No lõpuks ometi on see imeline valge "vatt" maha sadanud ja lapsed saavad talverõõme nautida. Välja otsiti kelgud ja suusad, mõned rullisid niisama lund kokku. Lasteaia kõrval olevast pisikesest künkast sai kelgumägi ja tuppa sööma minemisest ei soovinud keegi midagi kuulda.
Pesamunade lapsed märkasid, et lasteaia kokkadel on sügava lume tõttu keeruline kompostikasti juurde jõuda ja võtsid nõuks kokkasid aidata. Kiirelt kühveldasid nad rajakese teest kompostikastini. Kokad olid meeldivalt üllatunud kui laste heategu nägid. Kahjuks jätkus lund vaid mõneks päevaks. Kuna ilmad olid väga muutlikud, räägiti Midrilindude rühmas miks on oluline, et talvel oleks külm ja lumi maas ning suvel soe ja loodus rikkalik. Vaadeldi õues lund ja jääd ning saadi teada, mis juhtub lumega kui see tuppa tuua. Ka lumememmede tegemine ei jäänud soiku. Midrilindude rühm kasutas selleks erinevaid taaskasutusmaterjale – vanad ajalehed, vatirattad jms. |
Päikesejänkude lumememmed
|
Ise tehtud, hästi tehtud!
|
Isegi külmal ajal ei vaju laste ja täiskasvanute magusaisu talveunne. Midrilinnud võtsid nõuks ise jäätist teha. Veidi rahmeldamist ja voilaa! magus suutäis saigi valmis. Lapsed tõdesid, et enda tehtud jäätisel on sootuks mõnusam mekk kui poe omal. |
Aialindude vaatluse tulemused
|
Lindudest räägiti jaanuarikuus ühel või teisel moel kõigis rühmades. Arutleti, millised linnud meie juures talvituvad ja kuidas neid aidata saame. Osaleti ka talvisel aialindude vaatlusel. Sel kuul tegi Rõõmuraasude rühm üleskutse oma lapsevanematel koos lastega lindudele rasvapalle valmistada. Bryani vanemad võtsid sellest kohe kinni ja valmistasid koos lapsega lindudele mõned maiuspalad. Rühma akna taga olevat linnumaja täidetakse koos lastega iganädalaselt, sest linnud on söögimajast teadlikud ja käivad usinasti toitu söömas. Lastele meeldib linnukeste toimetamisi jälgida. Pesamunade lapsed tõid kodust kaasa puhta tetrapaki, millest meisterdati lindude söögimaja. |
Pesamunade uhked linnumajad
|
|
Tervisedendaja oli jaanuarikuus ette võtnud maitsmis- ja haistmismeeled. Alustuseks tuletati meelde kõik meeleelundid. Erinevad maitsed ja lõhnad tekitasid laste seas palju elevust. Arutleti, milliseid maitseid ja lõhnu inimesed tajuvad. Maitsmiseks oli tervisedendaja kaasa võtnud jõhvikaid, kommi, kohvipuru ja teisi maitseid, mis andsid võimaluse kogeda nii magusat, haput, mõru kui ka soolast. Nuusutati kohvi, pipart, kaneeli, piparmünti ja veel mitmeid teisi põnevaid asju. Oli põnev jälgida, kas kaaslane julgeb üht või teist asja maitsta või nuusutada. Hapude jõhvikate maitsmine pakkus lastele palju elevust, kuid komm meeldis kõigile ja tõi palju rõõmu. Lapsed said proovitud või nuusutatud asja kohta arvamust avaldada pöidla üles- või allapoole pööramisega. |
Mürakarud arutlemas erinevate lõhnade ja maitsete üle
|
Puhhid põtra maalimas
|
Aasta tegijad looduses 2025 on välja hõigatud ja Puhhide rühma lapsed hakkasid valmistuma näituseks. Nimelt on Puhhide rühma õpetaja Eve Vellner varasemalt Sindi Raamatukogus üles seadnud vabariiklikul tasandil lastetööde näituse 2024. aasta tegijatega looduses, mis osutus väga populaarseks. Esimesena võeti ette aasta looma põdra maalimine. Enne uuriti põdra pilte, vaadati videosid ja räägiti tema elust ning harjumustest. Loodame, et selle aasta näitus tuleb sama vahva ja veelgi suurejoonelisem kui eelmisel aastal. |
Tibud teevad sõbrale automassaaži
|
Tibude rühma lapsed olid liikumistunnis hajevil ja rahutud. Liikumisõpetajale tuli vahva idee, kuidas lapsed taas tunnile keskenduksid. Lapsed said proovida sõbrale automassaaži teha sõites pisikese mänguautoga üle sõbra selja, pea ja jalgade. Automassaaž aitas lapsed maha rahustada ja suunas nad keskenduma oma kehale.
Sipsikute rühma lapsed proovisid näojoogat. Matkiti konna, kala, hobuse, jõehobu, lõvi häälitsusi ja näoilmeid. Lisaks prooviti, milline näeb välja kurb, õnnelik, vihane ja rumal nägu. Sipsikute lemmik harjutus oli lõvi. Näojooga koos loomahäälitsuste ja emotsioonide jäljendamisega oli suurepärane viis nii lõdvestumiseks kui ka näolihaste treenimiseks. |
Sipsikud teevad näojoogat
|
Sipsikute lindude söögimaja
|
Sipsikute rühma lapsed avastasid, et koolimaja juures ei ole ühtegi linnumaja, kus talvel linde toita ja vaadelda. Mõeldud-tehtud. Õhtul tehti üleskutse lapsevanematele ja juba järgmisel hommikul, seisis posti otsas armas linnumaja, otse rühma akende all. Aitäh Brigitte isale! Lapsed käivad igal hommikul vaatamas, kas linnud ikka kasutavad oma uut söögilauda. |
|
29. jaanuaril tähistati molutamise ehk viljaka mitte midagi tegemise päeva. See päev on austusavaldus Fred Jüssi mõttemaailmale ja üleskutse kogu Eestile: võtke hetk, et lihtsalt olla. Kuna looduse vaikuses on kõige mõnusam molutada läksid Sipsikud Saiasoo harrastusteaduse rajale. Lisaks mõnusal samblamadratsil molutamisele tutvuti ka värskelt valminud matkarajaga. Uuriti, keda seal kohata võib ja millised taimed seal kasvavad. Lapsed võistlesid, kes kõige kõrgemale puu otsa suudab ronida, kelle puulaevuke kõige kiiremini seilab ja kes kalapüügimängus kõige suurema "kala" püüab. Õnnestus leida ka mõned mullusügisesed pohlad. |
Sipsikud samblamadratsil molutamas
|
Lepatriinude Karl-Kristjan luuletust lugemas
|
30. jaanuaril toimus meie logopeedide eestvedamisel Sindi lasteaia 8. luulepäev, mille teemaks sel korral oli "Päike, õhk ja vesi - need me sõbrad kolmekesi". Lava asus keset järve paikneval saarel, millele saamiseks pidi ületama väikese sillakese. Luuletusi luges igast aiarühmast kaks last. Luuletused rääkisid tervise hoidmisest ja erinevatest ilmastikunähtustest. Teema sai valitud seoses meie selle aasta suurte teemade kliimamuutused ning tervis ja heaolu silmas pidades. |
Detsember 2024
"Taldrikud" kelkimas, kui ümarad ja ilusad nad on
|
Detsembrikuud alustasime vahva advendietendusega, kus köögiriistad läksid vaidlema, kes neist kõige tähtsam on. Tegelaste aksessuaarid valmisid kuurist leitud mööblipapist või võeti kaasa kodust. Tervisedendaja viis kõikide rühmadega detsembrikuu jooksul läbi piparkookide küpsetamise töötubasid. Terve maja oli pea ülepäeviti mõnusat piparkoogihõngu täis ja ajas vägisi suu vett jooksma. Lapsed olid enda tehtud küpsetiste üle väga uhked. Õnneks ei olnud pisikesed kondiitrid kadedad ja jagasid oma küpsetisi lahkelt ka personaliga. |
Sokkidest päkapikud ja põhjapõder
|
Pesamunad meisterdasid koos vanematega kodus sokkidest päkapikud, mis kaunistavad nüüd meie lasteaia vahekoridori.
Mesimummide lapsevanemad valmistasid koos lastega kodudes lindudele rasva- ja seemnepalle, mis üheskoos lastega lasteaia õuealale üles riputati. Kodudest saadeti vahvaid pilte valmistamise protsessist. |
Nii need rasvapallid valmisid
|
|
11. detsembril toimus Sindi Seltsimajas aiarühmade jõulupidu, mis käsitles läbi jõululoo erinevaid keskkonnaalaseid teemasid. Räägiti taaskasutusest ja mida teha kasutatud patareidega. Lavale jõudsid ka virmalised, taevatähed, lumehelbed. Peole olid oodatud kõik, kel vähegi huvi näha pisikesi mudilasi esinemas. |
Taaskasutusmeistritel on seljas piimapakist seelikud, kaelas piimapakist meisterdatud lipsud ja käes plekkpurgist tehtud trummid
|
November 2024
|
07. novembril külastas meid Sindi Tuletõrje Selts, kes viis Pesamunade rühma lastele läbi koolituse "Tulest targem". Lapsed õppisid läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste, kuidas erinevates olukordades käituda ja said väga olulisi tuleohutusalaseid teadmisi. Õues said lapsed tutvust teha täisvarustuses päästjaga ning uudistada, milline tehnika peitub päästeautos. Samal päeval rääkis tervisedendaja Marie Mesimummide rühma lastele kuulamisest ja kuulmisest. Kuulati erinevaid hääli ja prooviti leida sarnane heli. Tänu "Tulest targem" koolitusele oli kuulda ka päästeuto sireeni, mis tekitas lastes elevust. Liikluse teemaga seonduvalt räägiti Mesimummide rühmas kiivri tähtsusest ja tehti katse. Muna kukutati kaussi ja samast kõrgusest saadeti muna teele kiivrisse pakituna. Viimasel juhul jäi muna terveks. |
|
Direktor õuesõppe paviljoni linti läbi lõikamas
|
14. novembril avasime pidulikult KIK projektiga soetatud õuesõppe paviljoni.
Peale lindi läbi lõikamist käisid kõik lapsed rühma kaupa paviljoni all häid mõtteid jagamas, mida seal edaspidi tegema saab hakata. Pilveks ja päikeseks maskeerunud tegelased laulsid lastega vihma ja päikese laulu ning uurisid lastelt, kas need teavad, mis juhtub siis kui vihma ajal päike paistma hakkab. Lapsed teadsid seda hästi ja vihmapilve põuest tõmmati välja vikerkaar. |
Laste head mõtted
|
Pesamunad viskavad viha enda seest välja
|
Pesamunad pöörasid novembrikuus palju tähelepanu oma tervisele ja heaolule. Veedeti võimalikult palju aega õues nii päeval kui ka õhtul. Hommikuti tehti rühmas hommikuvirgutust. Räägiti tunnetest ja prooviti mõista nii endka kui ka sõbra tundeid. Lisaks said lapsed savi visata ja voolida. Viskamise eesmärk oli viha enda seest välja ajada. Pärast sai igaüks voolida oma saare, mis teda õnnelikuks ja rõõmsaks teeb. |
Ühel nädalal pöörati erilist tähelepanu toidule - kui palju jääb toitu alles ja kui palju ära visatakse. Nädala jooksul kaaluti jäägid ära. Pesamunad serveerisid terve nädala jooksul omale söögi ise, arvestades, et kõik mis taldrikule tõsteti tuli ka ära süüa. See aitas mõista, kui palju toitu keha vajab. Arvestama pidi ka sellega, et keegi toiduta ei jääks. Kokkuvõtteks võib öelda, et enamus toit söödi siiski ära ja ära visatakse minimaalselt.
|
Jätkati meelte projektiga keskendudes kuulmisele. Tegevused viidi läbi õues. Alustuseks tuletati meelde kõik viis meeleelundit. Seejärel paluti lastel hetkeks vaikselt kuulata. Arutati, mida kuuldi – kas helid olid valjud või vaiksed, lähedal või kaugel. Järgmise ülesandena jagati lastele üllatusmunad, mille sees olid erinevad esemed, mis raputamisel helisid tekitasid. Lapsed pidid leidma sõbra, kellel oli samasuguse heliga muna. Kui kõigil olid paarilised leitud, avati munad ja kontrolliti tulemusi. Teises mängus olid üllatusmunad jaotatud nii, et osa oli laste käes ja teised veidi kaugemal maas. Lapsed pidid jooksma maas olevate munade juurde ja valima ühe, et leida peos olevale sobiv paariline. Lõpetuseks korrati kuulamisülesannet ja arutati, mida kuulamise kaudu teada saadakse. Kõik said ülesannetega väga hästi hakkama. Pesamunad käisid Sindi linnas jalutamas püüdes tähelepanelikult kuulata ümbritsevaid helisid. Kõige rohkem meeldis neile kuulata vee kohinat- silmad kinni püüti kirjeldada, mis tunnet see neis tekitab. |
Pesamunad vee kohinat kuulamas
|
Õues läheb aina pimedamaks ja on väga oluline meelde tuletada helkuri vajalikkust. Pisikesed Mesimummide rühma lapsed peitsid nädala alguses parki puude külge helkureid, et neid nädala lõpus koos vanematega pimedas otsima minna.
Samuti käidi läbi lasteaia lähedal olevad ülekäigurajad, et liigelda ja õppida ohutut tee ületamist. Meelde tuletati kolm olulist sõna liikluses: peatu, vaata, veendu.
Krõllide ehitatud siilipesa
Oktoober 2024
Ühel ilusal sügispäeval tuli Mürakarude lastel juhuslikult liiva seest välja umbrohu taim - pikk roomav vars juured küljes. Vars nägi välja nagu spagett. Igati põnev leid. Vaatama kogunesid ka teised lapsed ja igaüks soovis leida oma "spageti". Põnevust jätkus pikaks ajaks ning lapsed ei märganudki, et olid liu- ja ronimisaluse platsi peaaegu puhtaks rohinud. Lehed, varred ja juured sobisid hästi liivakoogi küpsetamiseks. Platsi puhastamine jätkus ka järgmistel päevadel. Siis rändas umbrohi juba kompostihunnikusse, et mullaks lagunedes meie peenardele rammu anda.
Puhhid transpordivad mustrõikad kööki
|
Pesamunade rühma lapsed korjasid kasvuhoonest kokku viimased rohelised tomatid ja jagasid saaki teiste rühmadega.
Tibud otsustasid tomatitega väikese eksperimendi teha. Iga laps sai endale ühe tomati, mille ta pakkis ajalehe sisse. Tomatid tõsteti kasti järelvalmima. Osa tomateid tõsteti kasti ajalehe sisse mähkimata. Nüüd tuleb veidi oodata ja siis selgub, kas ja kuidas eksperiment õnnestus. Puhhid tõid kokkadele prisked mustrõikad, et neist lastele üks maitsev salat valmis tehtaks. Mesimummid küpsetasid enda kasvatatud kõrvitsast saia. Eelmisel päeval tükeldati kõrvits väiksemaks ja keedeti pehmeks, järgmisel päeval pisteti taigen ahju ja saigi õhtusöögi kõrvale enda tehtud saia mekkida. |
Tibude eksperiment
|
|
Oktoober on vaimse tervise kuu, mille raames viis tervisedendaja koos lastega läbi tegevusi emotsioonide teemal.
Räägiti emotsioonidest ja sellest, milliseid emotsioone lapsed teavad. Lastele näidati pilte erinevatest emotsioonidest. Seejärel mängiti läbi erinevaid emotsioone kehakeele ja näoilmetega. Kui tervisedendaja tõstis üles näiteks kurja emotsiooni pildi, tegid kõik kurja näo. Mängiti pantomiimi, kus üks laps kehastas emotsiooni ja teised püüdsid ära arvata, millist emotsiooni kehastati. Lõpetuseks mängiti tantsu-laulu mängu „Kui sul tuju hea!“. See toob alati kõigile naeratuse suule. |
Krõllide laps emotsiooni kehastamas
|
Tibud mänguhoos
|
02. oktoobril toimus meie lasteaias koostöös Suigu lasteaia õpetajaga koolitus "Hämmastav savi". Tibude rühma lapsed said toreda võimaluse koolitusel kaasa lüüa ja katsetada erinevaid saviga tegelemise võimalusi. Savi tohtis loopida ja paljajalu sõtkuda. Iga laps lõikas endale sõtkutud savist tüki ja hakkas sellest voolima endale sobilikke esemeid (inimene, puud, lilled, maja, laev jne). Tunni lõpus jutustas iga laps teistele oma teosest. Lastele meeldis saviga mätsimine väga ja nad avaldasid soovi seda ka edaspidi teha. Õppealajuhataja võttis laste palveid kuulda ja edaspidi saavad kõik lapsed mängida saviga lasteaia kunstitoas. |
|
08. oktoobril käisid Pesamunade ja Tibude rühma lapsed Tõravere obsevatooriumis õppekäigul. Kuna sõit sinna oli pikk, mängiti bussis erinevaid mänge. Tagasi tulles oli bussis hea silm kinni panna ja puhata. Ilmajaamas räägiti natukene sellest, kuidas vanasti sai juuksekarva abil ilma niiskust vaadelda. Samuti näidati suurt õhtupalli, mis heeliumiga täidetuna kosmose poole lendu lastakse. Õhupalli küljes on aparaat, mis edastab ilmajaama vajalike andmeid. Nähti veel palju erinevaid asju, vahendeid ja aparaate, mis aitavad ilma ennustada ning jälgida. Üks huvitavamaid asju laste jaoks oli klaasist kuul. Kui päike sellele kuulile peale paistab, tekib laserkiir, mis kärsatab kuuli taga olevale paberile augud sisse. Lapsed said ülesandeks ära arvata, millisel aastaajal sajab kõige rohkem vihma. Kõik arvasid, et kevadel või sügisel aga tegelikult on õige vastus suvel. Väljasõidu päev meeldis lastele väga ning igaüks sai uusi teadmisi. |
Oma silm on kuningas (Tõraveres)
|
|
Leivanädala raames valmis kunstikoridori väljapanek "Leiva teekond põllult lauale". Laps sai näha, mida tuleb selleks teha, et leib meie lauale jõuaks. 15. oktoobril kutsus Punamütsike kõik lapsed etendust vaatama ja oma kohvikusse sööma-jooma. Lastele näidati etendust "Väike valge kana ja nisutera", mida vaadates korrati üle vana tõde: kes ei tööta, see ei söö. Punamütsike oli katnud lastele laua leivakorvikese suupistete ja kamajoogiga. |
|
Leiva teekond põllult lauale
16. oktoobril käisid Päästeameti töötajad koolieelikutele läbi vimmas koolitust "Tulest targem". Koolituse eesmärk oli läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste anda lastele põhjalikud ja eakohased teadmised tuleohutusest. Koolitusel rääkisid päästjad lastele tuleohutusest ning viisid läbi teemakohaseid mänge või harjutusi. Lisaks said lapsed tutvust teha täisvarustuses päästjaga ning uudistada, milline tehnika peitub päästeautos. |
Päästeauto tehnikaga tutvumas
|
Kas sina leiad kõik kuus raagritsikat üles?
|
Mesimummid on loonud oma rühma põneva elusnurga. Kõigepealt kolis nende juurde elama Aafrika hiidtigu, kellele meeldib kangesti turba sees püherdada ja kurki ning lehtsalatit süüa. Ükskord juhtus isegi nii, et ta pääses kastist välja ja sõi laua peal olnud paberitesse augu. Ütle veel, et koduloomad laste koolitöid pintslisse ei pane.
Sel suvel lisandusid kuus erinevas vanuses raagritsikat. Iga päev on kamp uudishimulikke põnne ümber kastide. Lapsed teavad, et raagritsikatel pole tiibu ja nad ei lenda vaid ronivad. |
Tššš!... Aafrika hiidtigu magab
|
Tibud tööhoos
|
Enne lume tulekut ja ilmade külmaks muutumist jõudsid Mürakarude, Pesamunade ja Tibude rühma lapsed vedada peenardesse laiali tekkinud komposti, et taimedel ikka kasvamiseks rammu jätkuks. |
Nagu eelmisel aastalgi osales Sindi lasteaia personal oktoobrikuus taas "Sügissammud 2024" kampaanias. Maja oli täis elevust ja võitlusvaimu - üksteise sammudel hoiti hoolikalt silma peal. Meie lasteaiast osales 15 inimest. Meeskond kogus kokku 3 388 888 sammu. Meie maja enim samme kogunud inimene oli Tibude rühma õpetaja Helle, kes kogus oktoobrikuu jooksul 448 314 sammu. Saavutasime üldises edetabelis 69 koha. Kokku osales 602 võistkonda, seega väga tubli saavutus.
Iga käidud samm on kasulik meie tervisele ja iga selle tõttu tegemata jäänud autosõit samm puhtama planeedi jaoks.
Iga käidud samm on kasulik meie tervisele ja iga selle tõttu tegemata jäänud autosõit samm puhtama planeedi jaoks.
September 2024
Mesimummid on peaaegu sama suured kui nende mulda pistetud seemnest kasvanud 57 kg kõrvits
|
Rõõmuraasud jagavad värvilisi porgandeid maitsmiseks ka teistele rühmadele
|
Toidulauale on tee leidnud nii oma õppeaias kui ka kodudes kasvatatud saadused. Lapsevanemad on lasteaeda toonud õunu, kõrvitsaid ja muud head paremat. Meie kokad rõõmustavad selle üle väga. Ka nemad soovivad lastele pakkuda keemiavabalt kasvatatud toitu. Söödud on nii oma kasvatatud peetidest tehtud salatit kui ka suvikõrvitsatest tehtud karaskit. Lahked ja uhked rühmad on oma saaki jaganud teiste rühmadegagi. |
|
Tervisedendaja viis lastega septembrikuus läbi meelteprojekti. Esimeseks teemaks oli kompimine. Keskenduti sellele, mida lapsed tundsid kui katsusid erinevaid esemeid, arutleti, kas need olid pehmed, kõvad, siledad, krobelised, kuivad või märjad. Lisaks otsiti kottidest esemeid ainult kompimise teel ning räägiti, kuidas nad õige eseme ära tundsid. Kompimise projekti käigus õppisid lapsed, et katsumise kaudu on võimalik tuvastada esemete tekstuuri ja omadusi ning leida õige ese isegi kui nad neid ei näe. Huvitav, mis Mariel järgmiseks plaanis on... |
Krõllid puukoort tunnetamas
|
Meeltetuba
|
Septembris sai lahti pakitud suve alguses majja saabunud LED-valgusega laud, mida meeltetoas kasutama hakatakse. Pime aeg on saabumas ja tuleb ikka vaimse tervise eest ka hoolt kanda.
Suve lõpus jõudsid meieni KIK projektiga soetatud prügi sorteerimisjaamad. Uued jaamad on kompaktsed ja neid on rataste tõttu mugav koristamise ajal liigutada. Vanad prügikastid andsime Tori lasteaiale, et kastid edasi kasutust leiaks ning asjatult seisma ei jääks. |
Sorteerimisjaam
|
Köögid pannakse paika
|
Mesimummide "šokolaadikook"
|
Tänu Solve et Coagula / Amanita ´le saavad Sindi lasteaia lapsed mudaköökides gurmeeroogasid valmistada. Kvaliteedikontroll sai laste poolt kohe teostatud ja esimesed koogid ahju ning supid pliidile podisema pandud. Miks valisime just Solve et Coagula / Amanita ? Sest meile meeldib, et nad kasutavad oma toodete valmistamiseks taaskasutatavaid materjale, pakuvad tööd erivajadustega inimestele ja asuvad meile nii lähedal. See läheb hästi kokku meie Rohelise kooli põhimõtetega. Kui teil tekkis ka huvi, siis saate nende kodulehte uudistada: amanitaeesti.ee/ |
|
18. septembril käisid Puhhide lapsed Jõulumäel õppekäigul. Kui üleliigne energia välja joostud hakati märkama seeni, mustikaid, erinevaid samblikke ja pohli. Õpetaja otsustas pohli kotti korjata. Varsti poetas nii mõnigi väike peoke õpetaja kotti marjalisa. Tekkis mõte - keedetakse koos lastega pohlamoosi! Kohe oli tulemas sügislaat ja rühmal hea võimalus raha teenida. Lasteaeda tagasi jõudes puhastasid lapsed marjad. Järgmisel päeval tükeldasid nad õunad ja seejärel mindi koos õppekööki moosi keetma. Iga laps sai ise moosi purki tõsta ja kirjutada purgile sildid, et oleks selge mis moos purgis. 24. septembril toimuski sügislaat. Ilmataat oli helde ja lubas meil nautida sooja ning päikesepaistelist sügisilma. Laadale oli tulnud palju uudistajaid. Kaupa oli rikkalikult ja pakuti väga erinevaid tooteid. Tagasiside Puhhide moosi maitse kohta oli igati positiivne. Sellel üritusel selgus ka üks meie kitsaskohtadest, mida järgmisel korral parandada saame. Nimelt oli laadal kasutusel väga palju ühekordseid nõusid ja kilekotte, millele katsume järgmisel aastal alternatiive leida. Lepatriinude rühma meeskond pakendas oma kauba isevolditud karbikestesse. Hea mõte, Lepatriinud! |
Õppeköögis moosi purki tõstmas
|
20. septembril, maailmakoristuspäeval käisid ka meie põnnid kaemas, kas kodukandi ümbrus ikka piisavalt puhas on. Tuli tõdeda, et on küll. Või olid siis koolilapsed ümbruskonnale juba ringi peale jõudnud teha. Küll on tore, et kodukoha korrashoidjaid on rohkem kui prügi.
|
23.09-27.09 toimus taas traditsiooniline spordinädal. Esmaspäeval mängiti personaliga discgolfi ja pentangi. Elevust oli palju. Teisipäeval osaleti taas Swedbank´i Tallinna maratoni laste virtuaaljooksul. Kolmapäeval testiti osavust ja vastupidavust hoota kaugushüppe, rippumise, sabapalli viskamise, takistusjooksu ja pallimänguga. Neljapäeval mängisid 5-6 ja 6-7aastased lapsed jalgpalliklubi Poseidoni korraldatud jalgpallipäeval kooli staadionil erinevaid osavusmänge. Väiksemad lapsed tagusid koos liikumisõpetajaga vutti lasteaia hoovialal. Reedel käisid kõik rühmad matkamas - suuremad kaugemal, väiksemad lähemal. Kasutasime spordinädalat ära ka autovaba nädala pidamiseks. Nii suured kui väikesed said tabelisse kirja panna, millega nad hommikuti lasteaeda tulid. |
Mürakarud osavuspäeval
|
|
Väikestele "putukateadlastele" meeldib väga uurida mutukaid, putukaid ja ussikesi. Neid võib leida nii mulla seest, tee pealt kui ka taimelehtedelt. Kõik võetakse julgelt kätte ja vaadeldakse eriti lähedalt. Samuti meeldib meie lastele viibida õues. Mida rohkem ja suuremad poriloigud, seda lõbusam päev tõotab tulla. Küll see tuul need riided pärast ära kuivatab. Ei hakka ju laste lõbu rikkuma. |
|
Suvi 2024
Kokatädi Anželika palus Krõllide abi õunte ja rabarberi korjamisel, et järgmisel päeval kooki teha. Lasteaias kasvavatest õuntest valmistati esimest korda üks väga hea õuna-rabarberi kook. Maitsti ära ka oma kasvatatud beebipeedid. Uskuge või mitte aga toores peet on meie lasteaias üks minevaim kaup.
Päikesejänkude lapsed korjasid ära punased ja kollased tomatid ning viimased kurgid. Neist jätkus nii ampsuks kui lasteaia kööki salati tegemiseks.
Laste kasvatatud ja korjatud suvikõrvitsast valmistas lasteaia kokk maitsva karaski.
Kõik kasvab ja lilleniit näitab oma ilu. Artikkel "Kuidas külvad, nõnda lõikad" Tori Valla Teatajas (nr 8, 2024, lk 7)
Lilleniit ja õppeaed ülalt vaadatuna. Foto: Elton Jets
Mai 2024
|
Ikka need kevadised aiatööd. Mis veel mulda pole saanud, tuleb kohe sinna panna. Usu või ära usu aga juba toimub esimene saagikoristus. Värsked rabarberivarred on nina mullast välja pistnud ja ootavad söömist. Lapsed viisid rabarberid kööki kokkadele, kes nendest värskendavat jooki ja kisselli tegid. Pesamunade lapsed pikeerisid mai alguses oma tomatitaimed eraldi topsi, mille eest siis igaüks ise hoolt pidi kandma. Enne emadepäeva sai iga laps oma taimepoti ära kaunistada ja selle oma emale kinkida. Ülejäänud tomatitaimed istutati kasvuhoonesse ja arbuusitaimed taimekasti. Krõllide õpetaja, kes osales Tori vallas toimunud koolitusel "Loodusteadlikkus koduaias", tõi kaasa teadmise, et “paljas” muld peenras ei ole hea ja selle võiks katta näiteks põhumultšiga. Nii ka tehti - maasikapeenar sai põhuteki alla. Kes loodusrikkast Eestist rohkem tahab lugeda, saab seda teha siin https://heapold.ee/. |
Arbuusid mulda
|
Päikesejänkude füüsalid saavad mulda
|
Putukahotell valmimisjärgus
|
08. mail toimus traditsiooniline talgupäeva, kus sel aastal keskenduti eelkõige elurikkuse suurendamisele lasteaia õuealal. Üles seati uued lindude pesakastid, ehitati putukahotell, istutati jõulupuu, kavandati ümber lillepeenar, istutati ümber mõned marjapõõsad ja korrastati kõrgpeenrad.
Talgulistele pakkusid kalasuppi piraadid. Kes taldriku kenasti tühjaks sõi, võis endale aardekirstut kingituse valida. Loomulikult kasutati päris nõusid. Mängualal toimusid lastele erinevad mere- ja prügiteemalised mängud. Lapsed uurisid mere- ja jõekalade mulaaže ja pilte. Said teada, et mõned kalad elavad ainult meres, kudema tulevad aga jõgedesse. Teised aga tiikides ja järvedes. Lapsed joonistasid oma lemmikkala - pildile said angerjas, haug, lest, kilu ja teised. Prügimängus pidid lapsed prügi koguma autode kastidesse ja viima "sorteerimisjaama" õigesse konteinerisse. |
|
09. mail käisid 6-7aastased ja 16. mail 5-6aastased lapsed PRIA projekti raames Mahlametsa talus uurimas, kuidas puu- ja köögiviljad mahla ning jäätise sisse saavad. Talu perenaise käest said lapsed teada, kuidas mahla- ja jäätisetegu käib ning et Mahlametsas püütakse toota võimalikult loodussäästlikult. Elektrit saadakse päikesepaneelidega, sooja maaküttega, vesi aga jõuab puhastatult taas kasutusse. Mahlateost üle jäävad "õunapitsad" söövad ära lehmad ja metsloomad. Super! Lahti räägiti sõnad mahe ja ringmajandus. Lisaks sellele said lapsed mekkida erinevaid mahlu ning jäätiseid. Sinna oleks võinudki elama jääda. |
No kuidas need puu- ja köögiviljad siis mahla sisse saavad?
|
Lapsed "õunu" korjamas
|
14. mail külastasid 4-5aastased lapsed Piesta Kuusikaru talu ja said teada, kuidas õuntest mahla tehakse. Alguses külastati aeda, et näha kus õunad kasvavad. Moodustati võistkonnad ja lapsed said end proovile panna terava silma ning hea kuulmise osas. Selleks, et mahlategu paremini selgeks saaks, tehti kogu protsess ise läbi. Tulenevalt aastaajast veel päris õunu korjata ei saanud, kuid laste jaoks oli laiali laotatud värvilised pallimere pallid ehk "mänguõunad". Õunad tuli kokku korjata, korvidega tehasesse viia, lindile valada ja sorteerida. Plastikõunu pesema, purustama ja pressima ei hakatud, sest nendest head mahla ei saa, kuid kogu protsess räägiti läbi. Ekskursiooni lõpus said kõik Piesta toodangut proovida ja oma lemmikjoogi valida. |
|
22. mail toimus tänu Saarioinen Eesti OÜ sponsorlusele Pipi pannkoogihommik Mamma kõrvitsa-kohupiima pannkookidega. Pipi oli oma sõbrad vanaema juurde pannkooke sööma kutsunud. Härra Nilsson, va vigurivänt, oli aga pannkoogid laste eest ära peitnud. Väikesest sekeldusest hoolimata sai lustitud ja mängitud. Ilm oli mõnusalt soe ja pannkoogid rabarberimorsiga maitsesid imeliselt. Lapsed said end proovile panna erinevates jõu- ja ilunumbrites. |
Härra Nilssoni peidetud pannkoogid on üles leitud
|
Väsimus murrab ka tugevaimad ...
|
27. mail osalesid 6-7 ja 5-6aastased lapsed LHV virtuaalsel maijooksul. Väikesed tulevased maailmameistrid jooksid kirikupargis nii et tolm taga. |
|
|
|
... aga tulemus on seda väärt
28. mail läksid 6-7aastased lapsed traditsioonilisele õppekäigule Tallinna loomaaeda. Päev oli soe ja päikesepaisteline. Nähtud said jääkarud, elevandid, kotkad ja teised loomaia elanikud. Meelde sai tuletatud, millised loomad kus elavad. Ostes ise jäätist, said lapsed harjutada rahatarkust . Väga põnev oli laste jaoks vihmametsa maja. |
|
Tibude rühma lapsed said teada, et peale mere, jõgede ja järvede elavad kalad ka akvaariumis. Internetist uuriti akvaariumi kalu. Lapsed said oma sõnadega kirjelada millised ned kalad välja näevad, kui suured nad on. Rühmast leiti ilus läbipaistev karp, mis sobis ideaalselt akvaariumiks. Välja otsiti paberijäägid ja iga laps joonistas, värvis ja lõikas välja enim meeldinud kalad, veetaimed ja kivid. Ühiselt kleebiti kalad, taimed ja kivid läbipaistvasse karpi. Lapsed said hästi hakkama. Taaskasutusmaterjalid läksid käiku ka Pesamunade kunstitööde kottide kaunistamisel. Selleks käidi ühiselt kunstitoas, kus iga laps sai oma koti meelepäraste vahenditega (piltidega salvrätikud, seisma jäänud kinkepaelad jne) ilusaks teha. |
|
Aprill 2024
|
1. aprilliks oli üllatavalt palju ilusaid värvilisi kevadlilli oma õienupud avanud. Krõllide rühma lapsed märkasid ja imetlesid lilleilu.
2. aprillil algasid esimesed aiatööd õppeaias. Käsile võeti maasikapeenar. Lapsed eemaldasid maasikataimedelt pruunid ja kuivanud lehed ning võsundiväädid. Töö oli üsna lihtne. Tüdrukud olid nagu juuksurid maasikapeenras! Tere Kevad! projektis kevadekuulutajate märkamisega tegelevad lapsed märtsist alates. Selle projekti kaudu on õpitud tundma levinumaid taimi, linde, loomi ja ka putukaid. Esimest korda nägi nii mõnigi laps ja ka õpetaja karikseent. Aitäh Pesamunade õpetajale Viiale, kes selle toreda seene meie õuele uurimiseks tõi. |
Krõllide tüdrukud teevad maasikatele soenguid
|
Mesimummid aiatöid tegemas
|
Pisikestel Mesimummidel oli aktsioon istutada väikeseid kirinõgeseid pottidesse, et vaadata nende edasist arengut. Selleks võeti ühel hommikul õue kaasa potid, muld, kastekannus vesi ja taimed ning mindi tegutsema. Lastel oli väga põnev mulda pottidesse tõsta. Mitu last olid valmis kõigi eest töö ära tegema aga töö sai siiski võrdselt jagatud. 30. aprillil said juba varem Mesimummide poolt seemnest mulda pistetud väikesed kaheidulehelised kõrvitsataimed suuremasse uue mullaga potti kosuma tõstetud. |
|
1. aprillil külvasid Pesamunad tomatiseemned mulda. Iga päev oodati, millal beebitaimed mulla alt välja hakkavad paistma. Pesamunade ülesanne oli jälgida, millal oli vaja mulda niisutada. Sellel aastal kasvatavad Pesamunad neli erinevat sorti tomateid ja arbuusi. Oodatakse suure huviga lõpptulemust, sest kellele ei maitseks enda kasvatatud tomatid ja magustoiduks arbuus. Aprilli teises pooles saigi viimaks taimede pikeerimise ära teha. Selleks kasutati vanu lillepotte ja piimapakke. |
Pesamunade taaskasutusmaterjalist tomatipotid
|
Pesamunade värvikaart
|
Kuna aprill on ka südametervisekuu, käidi matkanädala raames pisikestel matkadel. Kõik rühmad tutvusid kodukoha ümbrusega. Pesamunad jalutasid kärestiku ääres ning otsisid loodusest värve. Päikesejänkud aga uurisid parkides taimi, loomi ning linde ja tutvusid teele jäänud asutustega. Pisikesed Mesimummid avastasid oma teekonnal selle aasta viimased lumikellukesed ja avastasid esimesed võililled. Eriti meeldis lastele teele jäänud veelompides hüpata. Lisaks matkanädalale toimusid diskohommikud, et lapsed ikka rohkem liikuda saaksid. Discgolfi mängisid nii suured kui väikesed huvilised. |
|
Aprillikuule pani punkti ülemajaline emadepäeva kontsertetendus Sindi Seltsimajas, mis tõi nii mõnelegi vanemale heldimuspisara silma. Elurikkuse teema käsitlemiseks otsustati seekord rahvale näidata Võililletüdruku legendi ainetel kokku pandud etendust "Võililletüdruku seiklused Sindi lasteaias". Kogu personal oli koos lastega vaeva näinud, et kostüümid valmiksid õigeaegselt ja laulud-tantsud selgeks saaks. Lava oli täis tigusid, rohutirtse, vihmapiisku, lilli ja muid tegelasi. Üle pika-pika aja oli lastel taas võimalus esineda suurel laval ja neile paistis see väga meeldivat. Loodame, et saame ka edaspidi seda traditsiooni jätkata. |
Midrilinnud maasikate taustal tigude tantsu tantsimas
|
Märts 2024
Lapsed loomi uudistamas
|
Lasteaia juubelipidu sai hoo sisse 14.03 kuigi õige päev oli juba 09. märtsil. Õue kaunistavatele kitsedele pandi tutid pähe ja Sipsik ootas lapsi lipuväljakul, et üheskoos laulda ja lustima minna. Enne seda jagas lasteaia direktor Kairi kõigile rühmadele kingikotid kätte, sest mis sünnipäev see ilma kingitusteta on.
Lasteaia suurel platsil ootasid lapsi Männiku talu armsad loomakesed, kellele kaasa võetud maitsvat kraami sai pakkuda ja paisid jagada. Lapsed olid väga elevil ning ega nunnud karvased ja sulelised täiskasvanuidki külmaks jätnud. Ühe vahva mudilase arvates oli täiuslikust loomaperest puudu ainult kaelkirjak Selle pisiasja lahendab Männiku talu järgmiseks aastaks ära, eks ole Lisaks vahvale loomaaiale oli mängu töörühm platsile üles seadnud erinevad tegevuspunktid: mänguautode rallirada, kepphobuste takistussõit, hobusemäng, langevarjumäng, pillide arvamismäng ja emakeelepäeva puhul ka ilusate sõnade kirjutamise nurk. Sellel ajal, kui lapsed õues lustisid, olid kokkadel käed tööd täis - valmisid ülimaitsvad küpsisetordid. Aitäh kõigile asjaosalistele vahva päeva eest! |
|
Märtsi lõpuga sai läbi ka Rohejaht. Kokku koguti küünlaümbrised, mis loodusesse sattudes seal kuidagi laguneda ei taha ja väikeelektroonika. Kampaania olulisim eesmärk oli lasteaialaste keskkonnateadlikkuse suurendamine ning taaskasutuse ja jäätmete sorteerimise vajalikkuse teadvustamine. Kuigi kampaania eesmärk ei olnud põletada võimalikult palju küünlaid selleks, et ära viidavaid ümbriseid saaks kõigist rohkem, õnnestus ometigi kokku koguda võrdlemisi suur hulk ehk 6994 küünlaümbrist kogukaaluga 13 kg. Samuti viisime ära hulga vanu mobiiltelefone, laadijaid, arvuti juppe ja muud nutiprahti kogukaaluga 13 kg. Puhhide rühma lapsed aitasid kogu kraami autosse viia, et see lähimasse Kuusakoski vastuvõtupunkti üle anda. |
Puhhid tõstavad küünlaümbrised autosse
|
Veebruar 2024
Mesimummid jalutuskäigul Pärnu jõe ääres
|
Mesimummide rühmas räägiti vee teemal veebruari alguses (05-09.02.2024). Lapsed vaatlesid ja maitsesid vett. Tutvusid mõistega läbipaistev. Lapsed mängisid erinevate mängukalade ja temaatiliste pusledega. Õues olles oli tähelepanu lumel, jääl ja sellel ohutult liikumisel. Toimus ka väike õppekäik Pärnu jõe äärde. Jõgi oli kaetud jääga, aga kiirema vooluga koht oli jääst vaba ja lapsed said näha ka voolavat vett. Nüüd oodatakse jääminekut, et taas jõe äärde õppekäigule minna. |
|
Sooja kampsuni päeval olid Krõllide rühma lapsed aktiivsed tegutsejad. Keegi ei saanud arugi, et tuba kuidagi külmem oleks olnud – aga oli. Kampsunipäeva tähistati seekord laste soove arvestades ja korraldati MOESHOW! Selleks ehitasid lapsed moelava ning katsetasid erinevaid liikumisvõimalusi kuidas oma sooja kampsunit koos aksessuaaridega huvitavamalt esitleda. Räägiti ka sellistest tegelastest nagu "kubujuss" ja "külavares". Sipsikute rühma lapsed arutlesid sellel päeval, mida üldse tähendab sooja kampsuni päev ja miks ning kuidas seda peetakse. Kui saadi teada, et selle päevaga soovitakse juhtida inimeste tähelepanu energia kokkuhoiule, arutleti selle üle, mis on üldse energia. Lapsed nimetasid energiaks päikest, tuult, tugevust ja elu. Koos lastega koostati ideedekaart teemal energia. |
Krõllide moeshow
|
Sipsikud teevad energiaringi
|
|
Krõllide rühma lapsed õppisid sooja kampsuni päeval pisut ka termomeetrit tundma ja erinevaid temperatuure tegevustega seostama. Lapsed said teada, millal lumememm sulama hakkab, mis temperatuuril vesi keema läheb, millal on paras aeg sauna minna ja millal palavik kimbutab.
Kevad ei ole enam mägede taga, seega pandi mulda esimesed seemned. Seemned olid juba varakult rühmadele laiali jagatud. Kuna paprika tahab pikemat ettekasvatusaega, panid Tibude rühma lapsed oma seemned mulda juba veebruaris. Selleks valmistati ette külvikastid, kasteti mulda korralikult, tehti augukesed ja pisteti seemned sinna sisse. Nüüd jääb oodata taimekeste tärkamist. |
|
Veebruarisse mahtusid lisaks veel erinevad tähtpäevad. Vastlapäeval oli kogu lasteaia hoov libeda jääkatte all ja tervisenõukogu otsustas ohutuse mõttes viia erinevad tegevused läbi toas. Lapsed said seale saba taha panna, hokikepiga kada ajada, vastlakukli jooksu teha, sabapalli visata ja köieveos mõõtu võtta. Sõbrapäeval kutsus kunstigrupp kõik rühmad muusikasaali, kuhu oli üles seatud pildistamise nurk ja õpetaja Sirje luges lastele muinasjuttu raamatust "Sõber karupoeg". Arutleti üheskoos, milline on hea sõber ja kuidas sõpru saada. Lisaks otsustati oma vanad padjad ja madratsikatted annetada MTÜ-le Aita mind koju, et kodu ootavad loomad saaksid endale mugava ja sooja pesa. |
Õpetaja Sirje loeb lastele muinasjuttu
|
Jaanuar 2024
|
Krõllide rühma lapsed käisid 15. jaanuaril Pärnus Pernova Hariduskeskuses. Osaleti õppeprogrammis “Päike ja meie koduplaneet Maa”. Oli igati õpetlik päev. Õppemäng RÕÕMUS & KURB PLANEET pani nii mõnegi lapse mõtlema ja kaaslastega arutlema kas mänguasjad ja riided teevad meie planeedi õnnelikuks või hoopis õnnetuks. Tekkis päris põhjalik arutelu kuna ilma asjadeta ju ka päris elada ei saa oli paljude laste seisukoht.
Räägiti teadlikust ostlemisest ja tarbimisest. Igaüks võiks mõelda järgnevatele küsimustele:
|
Krõllid Pernova Hariduskeskuses
|
Midrilinnud meisterdavad jääkarusid ja pingviine
|
Midrilinnud uurisid jaanuarikuus talvelinde, said teada palju huvitavat. Lapsed vaatasid lindudest loodusfilme ning arutlesid kuidas meie, inimesed, saame talvel linde aidata: miks ja kuidas linde talvel sööta ning mida tohib ja mida mitte neile toiduks pakkuda.
Lisaks talvelindudele tutvusid Midrilinnud jaanuarikuus ka põhja- ja lõunapooluse loomade eluga: pingviinide ja jääkarudega. Rääkisime kliimasoojenemisest ja sellega kaasnevatest ohtudest jääkarudele ja pingviinidele. Taaskasutusmaterjalist (WC paberi rullid) meisterdasid lapsed omale toredad pingviinid ja jääkarud. |
|
Eesti kirjanduspäeva raames toimunud 7. luulepäeval „Läki metsa!” keskenduti seekord metsa teemale. Igast aiarühmast osales kaks last. Luuletusi oli kuulama ja hindama tulnud žürii, kes premeeris esinejaid tänukirja ja raamatuga. Luulepäeva muutsid lastele põnevaks ning mänguliseks logopeedid Astrid Närep metsavahina ja Astrid Puls jänesena. Metsavaht tutvustas oma ametit ja rääkis sellest, kuidas ta seisab metsa heolu eest. Metsas ringi vaadates kohtas ta hirmunud jänest, kes lohutust saades ja julgust kogudes samuti oma luuletuse soovis esitada. Paraku läks tal suure ähmiga luuletuse lõpp meelest ära. Lohutuseks mängisid lapsed koos jänesega laulumängu "Metsas kõnnib karuke". Lapsed said luulepäeva kaudu teadmisi metsasaadustest, sealsetest elanikest, metsast ja loodushoiust üldse. Kõik olid ühisel arvamusel, et mets on meie kaitsja ja toitja. Metsas on hea jalutada, vaikust kuulata ja mängida. |
Esinejad ühispildil
|
Detsember 2023
Pesamunad pulgakoogi palle veeretamas
|
Detsembris läks õppeköögis lahti korralik sigin ja sagin, tehti ettevalmistusi pühade saabumiseks. Kogu maja täitis mõnus piparkoogi hõng. Lisaks piparkookide küpsetamisele veeretati pulgakooke.
Osade laste jaoks oli taigna rullimine ja taignast pallide voolimine esmakordne kogemus. Elevust oli palju. Kõige rohkem meeldis lastele mängida jõululõhnade äraarvamismängu. Valminud piparkoogid said laste käe all kauni dekoori. Lapsi aitas päkapikupreili Kairi. Aitäh talle! Kui novembrikuus meisterdasid rühmad taaskasutusmaterjalidest jõulupuu, siis detsembris võtsid Nublude rühma lapsed nõuks kasutada ära vanad pusletükid, mis said uue elu jõuluehete ja kaartide kaunistuse näol. Nokitsemist jagus, aga pisikesed näpud olid kärmed ja libe pildikiht sai peagi maha kakutud. Nüüd ootas ees pintslitöö, pisut haldjatolmu ja jupike niiti ning valmis need olidki. Puu kaunistamisest üle jäänud ehted rändasid jõulukaartide vahel kodudesse, et ka kodus olevad jõulupuud saaks kaunid ehted külge. 
Nublude jõulukaart
|
Krõllide kõige magusam pilt
|
November 2023
|
Novembrikuu algus oli veel soodne aeg mänguväljakult lehtede riisumiseks ja kompostikasti vedamiseks, seega tegutsesid kõik rühmad selle nimel, et nende plats korda saaks. Uhkust võime tunda ka oma uue õppeaia ala valmimise üle, kus nüüdseks on lisaks vanadele pikkadele peenrakastidele ja kasvuhoonele veel 12 pisikest peenrakasti. Kui oktoobris said kastid paika ja kompostki kastidesse veetud, siis kohe novembri esimesel päeval aitasid Midrilindude lapsed õppeaiale viimast lihvi anda ja panid kastide vahele multši. Nüüd jääb üle vaid kevadet oodata, et kastidesse kõike head ja paremat külvata või istutada.
Kuu alguses jõudsid meieni ka oktoobris toimunud vanapaberi kogumise kampaania "Vanapaber pole praht" tulemused. Kampaania käigus koguti kokku peaaegu 16 tonni vanapaberit. Sel aastal oli meie lasteaia panus võrreldes eelmise aastaga küll oluliselt väiksem kui varasematel aastatel, kuid vaatamata sellele saavutasime taas teise koha. Kõige rohkem, 425kg vanapaberit oli kogunenud Puhhide rühma Kennethil, keda premeeriti tubli kogumise eest ka Endla teatri kinkepiletitega. 25 parima paberikoguja sekka mahtus lisaks Kennethile veel 8 meie lasteaia last. |
Midrilinnud annavad õppeaiale viimast lihvi
|
Oktoober 2023
|
Oktoobrikuu möödus meil suuresti viimaseid aiatöid tehes ja loodust uurides. Palju sai käidud lasteaia ümber olevates parkides, et ka sealseid puid uurida, sügisega kaasnevaid muutusi vaadelda ja lehtedes mängida ning hullata. Mis seal salata, viimane oli see kõige rohkem rõõmu pakkuv tegevus. Maha sai niidetud ka meie lilleniit, alustatud roheala õpperaja ehitamisega ja laiendatud õppeaeda.
Puhhid, Päikesejänkud ja Lepatriinud, kes kevadel vastavalt kurgid, paprikad ja tomatid kasvuhoonesse istutasid, korrastasid kasvuhoone. Esmalt korjati viimane saak, seejärel tõmmati välja taimed ja lõpuks kaevati muld ka läbi, et kasvuhoone talveks puhkama jääda saaks. Kui taimede lehti ja varsi oli ka varem uuritud, siis nüüd oli paras aeg pilk peale visata juurtele. Lisaks said Lepatriinud teada, et tomatitaimi ei tohi panna meie kompostikasti, kuna neil võib olla erinevaid haiguseid. Kuna Lepatriinude tomatite küljes oli lisaks punastele tomatitele ka palju rohelisi, siis said lapsed need vaikselt taimede küljest ära võtta ja kasti asetada. Rohelised tomatid pandi kastiga pimedasse peitu ja vaadati, kuidas need seal punaseks muutusid. Punaseks läinud tomatid sõid lapsed ära ja kiitsid, et need on ka sama maitsvad, kui taime otsas punaseks läinud tomatid. |
Lepatriinud on valmis kasvuhoonet korrastama
|
Hoole ja armastusega kasvatatud!
|
|
Krõllid tegid kokkuvõtteid ühest oma põnevast projektist. Läbi aastate on nad kasvatanud üsna erinevaid köögivilju ja küsimus "Mida sel aastal kasvatame?" on see, mida küsitakse lastelt juba jaanuaris. Ikka selleks, et õpetaja jõuaks õigeks ajaks seemned muretseda. Kui osa köögivilju on Krõllidel muutunud juba klassikaks, siis igal aastal esitatakse endale ka väljakutse. Sel aastal soovisid lapsed arbuusi kasvatada. Miks ka mitte! Sel hetkel, kui seemned mulda pandi ja taimede sirgumist ootama jäädi, ei osanud lapsed veel aimata, et õpetajal oli tegelikult kaval plaan arbuusitaimed neile koju anda. Kevadeks oli Krõllidel aknalaual kasvamas 20 arbuusitaime, mis laste rõõmuks emade-isade nõusolekul tee kodudesse leidis. Lapsevanema ülesandeks jäi koos lapsega uurida, et kuidas arbuusi kasvatada, arbuusitaime eest hoolitseda ja sügisel tagasisidet anda. Tulemused olid väga erinevad. Oli neid, kellel ei tulnud ühtegi arbuusi, mõnel läks taim üldse välja, aga oli ka neid, kes said oma töövilju maitsta.
|
|
Mesimummid tegid õpetajate abiga korda oma platsil oleva väikese peenrakasti, milles kasvavad väikeseviljalised remontantmaasikad. Eemaldati kuivanud lehed ja üleliigsed tütartaimed. Lapsed said tekkinud praht kokku korjata ja käruga ära transportida.
Õppeköök on samuti sel kuul palju kasutust leidnud. Kui Pesamunad, Rõõmuraasud ja Midrilinnud sidusid oma tegevused halloweeniga, Päikesejänkud valmistasid tervisliku salati, siis Sipsikud vähendasid kokkade töökoormust ja lõpetasid oma kartulikasvatamise hoopis isetehtud lõunasöögiga. Kevadel ühte kasti kasvama pandud kartulisordid Tiina ja Blue Congo jõudsid koos ka laste taldrikutele, aga seda mitte just kõige tavalisemal moel, vaid värvilise ja üleküpsetatud kartulipüreena, mille kõrvale tehti ise lihapallid ning tükeldati kasvuhoonest toodud tomatit, paprikat ja kurki. Esmalt kooriti kartulid, sorteeriti sinised kartulid ühte ja kollased kartulid teise potti. Samal ajal asus osa lapsi juba lihapallide jaoks asju kokku segama ja valminud massist lihapalle voolima. Seni kuni kartulid keesid ja lihapallid ahjus küpsesid, jagati ära edasised tööülesanded ning lepiti kokku, et poisid teevad valmis kollase pudru ja tüdrukud sinise. Kartulite tampimist pudrunuiaga, piima ja või lisamist ning mikserdamist võeti täie tõsidusega. Eesmärk oli ju teha koostööd ja jõuda ühise eesmärgini - valmistada endale lõunasöök. Kõige põnevamaks osaks osutus aga kartulipüree pritsimine ahjupannile. Ühel hetkel teatas üks Sipsik, et see pritsitud kartulipuder näeb välja nagu linnupesa. Lihapallidest said seejärel aga kiiresti linnumunad, mis tuli serveermisel linnupessa panna. Tööd oli palju ja terve hommikupoolik kulus vaaritamisele, aga tulemus oli seda väärt! |
Sipsikute valmistatud lõunasöök
|
Mesimummid sibulaid istutamas
|
Õue jagus ka sellist tegevust, kus kõik suured ja väikesed oma käed külge panna said. Nimelt tõi vallaaednik meile jälle suure hulga kevadlillede sibulaid, mis mulda tulid panna. Kui eelmine aasta said kõik rühmad sibulaid maha panna, siis sel aastal otsustasime, et see jääb nooremate rühmade ülesandeks. Nii saigi iga rühm omale portsu sibulaid ja leidis endale sobiva aja, mil need eelmisel aastal tehtud lillepeenrasse maha panna. Nüüd on lootust, et kevadel õitsevad meie muusikasaali akna all lisaks tulpidele ja nartsissidele ka krookused. Suur aitäh Tori Vallale sibulate eest!
|
|
Teine suur ja küllaltki raske töö - kompostikastide tühjendamine - jäi Tibude, Pesamunade, Krõllide ja Lepatriinude ülesandeks. Tööd oli lausa nii palju, et see jagati kahele päevale. Kompost sai laiali veetud meie uutesse peenrakastidesse. Lapsed kühveldasid komposti usinasti aiakärudesse, vedasid seda peenrakastideni, kus õpetajad aitasid need kasti valada. Kastides olevat komposti lükkasid lapsed rehadega laiali. Töö käis hoogsalt ja lapsed said omavahel tehtavaid töid vahetada, nii said kõik kühveldada, riisuda ja kärutada. Vahepeal pidasid lapsed puhkepausi, et hinga tõmmata ning töö võis jälle edasi minna. Kõige rohkem meeldis lastele komposti kastis sees olla ja sealt komposti kärudesse visata. Ka õpetajad aitasid, et kogu töö saaks tehtud. Kui kastid tühjaks said, siis pandi sinna varem kokku riisutud ja kottidesse kogutud lehed, millest vihmaussid meile jälle uut komposti teha saavad. Töö lõpetati ühise tööriistade pesemisega ja tööriistade kuuri tagasi paigutamisega, et järgmine kord neid sealt jälle hea võtta oleks.
|
Krõllide ja Lepatriinude kompostipäev
|
September 2023
|
Septembrikuu esimesel päeval kogunesid kõik suured ja väikesed ühisele pidulikule aktusele, et õppeaastale mõnus hoog sisse lükata. See aasta algas meie jaoks teisiti – meie lasteaed sai suve hakul omale keskkonnamärgise “Roheline lipp” ja nüüd, kus lapsed on tagasi lasteaias ja täiesti tutikas lipuvarras püsti, oli täpselt õige hetk see lipp ka masti tõmmata.
Peale aktust üllatas lapsi Teadusteater Teeme Keemiat oma keemia tunniga, kus lapsed said vaadata ja osaleda erinevate teaduskatsete läbiviimisel. Show lõpetas ühine viguriga krõpsude maitsmine. Nimelt olid krõpsud üle valatud vedela lämmastikuga, mis tähendas seda, et krõpsu hammustades tuli kõigil suust või ninast tossu. 
Krõllide lapsed K.R. Jakobsoni Talumuuseumis võid tegemas
Rühmades on september olnud suuresti sügiseste aiatööde tegemise ning aedviljade ja hooviala puudega tutvumise kuu. Tänu soojadele ilmadele on lapsed saanud ikka veel kasvuhoonest Lepatriinude kasvatatud tomateid ja Päikesejänkude kasvatatud paprikaid söömas käia. Isegi kuumaasikaid on veel peenras ja sammasõunapuul on nii palju õunu, mida soovijad nosida saavad.
Laste üheks meelistegevuseks on saanud niidetud muru riisumine ja kompostikasti vedamine. Pesamunad said oma õpetajatelt aga teada, et niidet võib ka kohe puude ümber panna, sest see laguneb seal täpselt samamoodi nagu kompostikastis ja tekitab puude ümber viljaka ringi. Pesamunad rohisid ära ka oma peenrakasti ja nautisid looduslike materjalide kogumist ning sellest meisterdamist 
Krõllide värviline porgandisaak
|
Rohelise lipu heiskamine
Kõige vanemad lapsed, Krõllid ja Lepatriinud, alustasid esimest sügiskuud põneva ja õpetliku reisiga Karl Robert Jakobsoni Talumuuseumisse. Seal õppisid nad ise koorest võid tegema, et sellest hiljem maitsvaid kaerahelbeküpsiseid küpsetada. Lisaks küpsiste tegemisele õpiti lauda katma nii nagu tehti seda vanasti. Peremees, sulane, perenaine, talutütred - kõigil olid oma ülesanded enne lauda istumist. Põnevaid avastusi ja uusi kogemusi said lapsed küllaga. Üle said vaadatud ka kõik muuseumis elavad loomad - eesti hobused, maakarja veised, küülikud. Süsimustad ja kirjud prisked küülikud olid nii toredad. Neile said kõik soovijad ka porgandikoori krõmpsutamiseks anda.
Mesimummide lapsed õunapuud uudistamas
Krõllide peenrakast on juba mitu aastat olnud üks liigirikkamaid. Kui augustis krõmpsutati oma kastist ära nuikapsas ja naeris, siis nüüd koristati ära ka kõik muu hea ja parem, mis kevadel kasti kasvama pandud sai. Krõllid ütlesid, et lasteaia peenralt saadud saagi üle nad nuriseda ei saa. Nad said ikka väga hea saagi - lillad ja valged porgandid, punased põõsasoad, väikesed peedid ning rohelised sibulad. Krõllid arvasid, et nendest saaks küll ühe korraliku pajaroa valmistada! |
|
Sipsikud võtsid üles oma kartulid. Pika suve peale oli juba ära ununenud, millised need kartulid õige olid, mis kasti kasvama pandud said. Seda suurem oli aga laste üllatus, kui mullast leiti lisaks tavapärasele kollasele ka lillasid kartuleid. Tõsi, pidime tõdema, et sel aastal just parim kartuliaasta ei olnud ja võrreldes eelmise aastaga jäi saaks kesiseks. Sellegipoolest leiavad Sipsikute kartulid tee õppekööki, kus me endale ühe ägeda lõunasöögi teeme.
Lisaks aias toimetamisele võtsid Sipsikud ette ka õunamoosi keetmise ning õunakrõpsude tegemise. Küll see oma väikeste kätega tükeldatud õuntest moos maitses hästi! Muideks, tänu suurele õuna- ja pirniuputusele kodudes on kõigi rühmade lapsed saanud terve sügise süüa kodumaist õuna ja pirni. |
Sipsikute kartulivõtt
|
|
|
|
Väikesed Rõõmuraasud koristasid ära kevadel kompostikasti istutatud kõrvitsataimedest sirgunud kõrvitsad ning toimetasid need kööki, et kokad meile kõrvitsapüreesuppi ja kõrvitsasalatit teha saaks. Saak oli sedavõrd suur, et sellest jätkub tervele lasteaiale hea mitmeks toidukorraks.
Peale kõrvitsakasvatamisele võtavad Rõõmuraasud väga tõsiselt ka oma mänguplatsi korrashoidu. Terve septembrikuu on platsilt lehti riisutud, neid kottidesse pandud, kompostikastidesse viidud ja peale rasket tööd ka aiakärus lõbusõitu nauditud. |
Rõõmuraasude kõrvitsatest sai söönuks terve lasteaed
21. septembril toimus meil traditsiooniline sügislaat. Lisaks rühmade müügilettidele oli meil sel aastal olemas ka väike taaskasutuspunkt, kus pakkusime peredele tasuta ära viimiseks lasteaias üle jäänud lastetoole ja prügikaste, mis kodudes uut elu elama saaksid hakata.
|
Sügiskuu lõpus, 25.-29. septembril pidasime maha aga ühe vahva spordinädala. Nädalat alustasime suure ühisvõimlemisega õues, millele järgnes tutvumine discgolfiga. Personal sai laste lõunase puhkeaja ajal proovida aga zumbat ja circl mobilityt. Teisel päeval võtsid kirikupargis mõõtu 5-6 ja 6-7-aastased lapsed, kes osalesid Tallinna Maratoni virtuaaljooksul. 3-4 ja 4-5aastased lapsed ergutasid jooksjaid raja ääres. Sõime lapsed mängisid sel päeval oma platsil liikumismänge. Kolmapäev oli hüppa-jookse-turni päev. Erinevates punktides sai proovida teatejooksu, palliviset, kaugushüpet, rippumist ja läbida takistusrada. Neljapäeval kohtusid 5-6 ja 6-7-aastased lapsed kooli staadionil Poseidoni jalgpalliklubiga. Ülejäänud rühmad tagusid jalgpalli meie õuealal. Reedene päev oli pühendatud orienteerumisele Sindis.
Lisaks spordinädalale sai personal terve kuu vältel osaleda väljakutses "Pane kondimootor tööle!", kus tuli vähemalt 25 päeva jooksul iga päev minimaalselt 7000 sammu teha. See algatus tekitas inimestes omamoodi hasarti ja pani rohkem teadlikult liikuma. |
Spordinädala avamine - ühisvõimlemine
|
Lilleilu 2023
Kevadel annetusena saadud lillebeebidest kasvasid suveks võimsad värvikirevad puhmad, mis rõõmustavad igal hommikul lasteaeda tulijate silma.
Käsnkõrvitsa kasvatamine 2023
Otsustasime sel aastal kasvatada käsnkõrvitsat. Kümnest seemnest idanesid vaid neli. Poputasime oma taimi kuidas saime. Kui öökülmad viimaks möödas, saime taimekesed kasvuhoonesse viia. Tundus, et kõik läheb plaanipäraselt, taimed kasvasid jõudsalt. Õitsema minemist saime küll üsna kaua oodata. Saime sellega ka hakkama. Siis hakkas häda pihta. Nimelt vallutasid meie kasvuhoone väikesed pahalased, kes esmalt hävitasid meie kurgid ja siis ründasid ka käsnkõrvitsat. Korjasime kuivanud lehti, panime üles püüniseid aga kahjuks sellel aastal meil ühtki vilja saada ei õnnestunud.
01.06.2023 Lastekaitsepäev
01. juunil tähistasime jaheda ilma kiuste lastekaitsepäeva kohaliku meistri jogurtist valmistatud käsitööjäätisega. Suur tänu, Tuutu Maiused!
16.05.2023 Pajumäe talu külastus
PRIA projekti raames said Pesamunade, Tibude ja Sipsikute lapsed käia tutvumas Pajumäe taluga. Tutvusime loomade ja tootmisega ning osalesime kohupiima töötoas. Nüüd me teame, kust piim tuleb, mida sellest teha saab ja kuidas piimatooted meie lauale jõuavad. Tagasi tulles tegime peatuse Rae järve ääres ja pidasime maha ühe vahva pikniku.
04.05.2023 Talgupäev
Traditsioonilisel talgupäeval võtsime sel aastal fookusesse sõimerühmade aia ja värvisime selle Tori kihelkonna rahvarõiva seeliku värvidega. Lapsevanemate abiga sai lasteaia hoov rikkamaks ühe eriti uhke mudaköögi võrra. Samuti rajasime lasteaia õuealale elurikkuse suurendamiseks lilleniidu.
02.05.2023 Jalgrattapäev
02.05 toimus traditsiooniline jalgrattapäev, kus politseinikud rääkisid lastele jalgrattaga liiklemise turvalisusest. Koos kontrolliti üle kiivrid ja rattad. Elevust tekitas nn munatest, kus iga laps sai proovida kui hästi kiiver kukkumisel munakoort kaitsta suudab.
25.04.2023 Tartu Loodusmaja külastamine ja ekskursioon botaanikaaeda
Sindi lasteaia Rohelise kooli töögrupp käis tutvumas Tartu Loodusmajaga ja ammutas sealt uusi teadmisi keskkonnateadlike põhimõtete juurutamiseks oma majas. Ja kui juba nii kaugele tuldud, ei saanud kasutamata jätta võimalust külastada botaanikaaeda.
17-21.04.2023 Ukraina nädal
Ukraina nädal toimus Mondo Maailmakooli üleskutsel ning maailmapäevade konkursi raames, mida rahastavad ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus. Nädala jooksul tutvusid lapsed Ukraina riigi, kultuuri ja rahvussümbolitega. Muusikasaalis sai terve nädal tutvuda Ukraina rahvuslike esemetega. Rühmades valmistati Ukraina lippe. Loeti ja jutustati Ukraina muinasjutte. Vaadati ukrainakeelseid lühikesi ja õpetlikke multifilme. Õpiti pisut ukrainakeelseid sõnu nagu näiteks tere - privit, lill - kvitka, kodu - dodomu, kass - kit jne. 18. aprillil toimus muusikasaalis emotsionaalne Ukraina kontsert, kus tutvustati Ukraina riiki muusika, tantsu ja luule ning liikumismängu kaudu. Ukrainlased Eva ja Oleksii esinesid luuletustega „Ma armastan Ukrainat“ ja „Mina olen ukrainlane.“ Luuletused esitasid lapsed ukraina keeles. Väikesed kuulajad saalis avastasid luulet kuulates teise keele kõla, saades aru, et see küll eesti keel ei ole. Nii mõnigi laps küsis õpetajalt: „Mis keeles ta räägib?“ Lisaks esitasid ühisüritusel kolm Ukraina rahvariietes naist hoogsa rahvusliku kevadtantsu. Kõik rühmad võtsid kontserdile kaasa ka ühe nuku ning üheskoos püüti koos muusikaõpetaja Karoliniga Ukraina unelaulu saatel nukke linades kiigutades uinutada. Ukraina unelaulu sõnad kõlasid tõlgituna nii: „Uni kõnnib ringi. Kus ta läheb ööseks? Läheb sooja majja. Kus magab väike laps. Kass Lööb nurru ja laps jääb magama.“
Pidu lõppes ühise ussitantsuga. Lisaks veel 20. aprill esitasid Päikesejänku keelekümblusrühma lapsed vene keeles etenduse „Kakuke“. Etendusele olid kutsutud Sindi lasteaia lapsed ja töötajad, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Nädalajooksul sai Ukrainat tunda ka kõhu kaudu. Kokad köögis valmistasid maitsvat ja ehtsat Ukraina borši ning kartulipüree täidisega vareenikuid. Ukraina nädala lõpus jõudsid kunstikoridori seinale laste endi poolt meisterdatud ja maalitud erkkollased Ukraina rahvuslilled - Päevalilled.
Oli tore, hariv ja huvitav nädal. Aitäh kõigile osalejatele.!
Pidu lõppes ühise ussitantsuga. Lisaks veel 20. aprill esitasid Päikesejänku keelekümblusrühma lapsed vene keeles etenduse „Kakuke“. Etendusele olid kutsutud Sindi lasteaia lapsed ja töötajad, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Nädalajooksul sai Ukrainat tunda ka kõhu kaudu. Kokad köögis valmistasid maitsvat ja ehtsat Ukraina borši ning kartulipüree täidisega vareenikuid. Ukraina nädala lõpus jõudsid kunstikoridori seinale laste endi poolt meisterdatud ja maalitud erkkollased Ukraina rahvuslilled - Päevalilled.
Oli tore, hariv ja huvitav nädal. Aitäh kõigile osalejatele.!
11.04.2023 Krõllid, Lepatriinud ja Midrilinnud piimandusmuuseumis
Piimandusmuuseumis said lapsed päris põhjaliku ülevaate piimatoodetest. Oi kui palju maitsvaid ja olulisi toite piimast küll teha saab! Lisaks oli muuseumis palju avastamist - erinevaid anumaid, masinaid ja tööriistu. Palju elevust ja nalja tegi lastele lehma lüpsmine. Lapsed ootasid viisakalt lüpsijärjekorras. Igaüks soovis ikka oma käega lüpsmist proovida. Lisaks kogu selle avastamisrõõmule said lapsed teada, kui lihtne on teha jäätist. Selleks on vaja ainult rõõska koort ja kondenspiima, visplit, kaussi ja palju jaksu vispeldamisel. Ja muidugi korralikku külmkappi, kus jäätisesegu jäätuda saaks. Tore reis oli! Kõik lapsed said mõne sammu võrra targemaks.
10.04.2023 Kevadine matkapäev
10. aprillil toimus juba traditsiooniks saanud kevadine matkapäev. Kui eelmisel aastal käisid rühmad matkal erinevate veekogude ääres - kes lähemal, kes kaugemal - siis sel aastal matkasid kõik aiarühmad Sindi väliujulasse. Kõik matkasellid said kaasa töölehe, mis suunas neid kasutama oma meeli. Teekonnal tuli näiteks märgata kevadlilli, kuulata linnulaulu, otsida putukaid, uurida kevadmärke ja mõõta puid. Tagasitee kulges mööda jõe äärt, kus sai visata lutsu ja jälgida kärestikul olevaid veelinde.
06.04.2023 Tipu looduskooli koolitus "Komposteerimine haridusasutuses"
Meie kiirkompostrid ei tahtnud meiega kuidagi koostööd teha. Õnneks saime head nõu Tipu looduskooli esindajalt. Samuti tegime lähemalt tutvust vihmaussidega.
Taimede kasvatamine 2023
Sel aastal tuleb kevad teisiti. Kui muidu osalesime kõigi aiarühmadega Räpina Aianduskooli taimeprojektis, siis nüüd tegid selle valiku vaid kolm rühma. Nagu ka varasemalt kirjutatud, nemad hakkasid kuumaasikaid kasvatama. Teised rühmad hoolitsevad aga selle eest, et meie kasvuhoonesse jõuaksid sel aastal laste enda kasvatatud taimed. Varasemalt on kurgid, tomatid ja paprikad jõudnud sinna kas mõne lapse või töötaja kodust. Tomatitaimede kasvatamise võtsid enda peale Lepatriinud, kurkide eest vastutavad aga Puhhid. Paprikad jõuavad meie kasvuhoonesse sel aastal tänu Päikesejänkudele. Minitomateid proovivad kasvatada ka Nublud ja Naerukillud. Teistel rühmadel on plaanis kasvatada erinevaid maitsetaimi, herneid, lehtsalatit jms. Majaperenaine hoolitseb aga selle eest, et õues olevad lillepotid täidetud saaks. Muide, ka personal, kes pole seotud ühegi kindla rühmaga, teevab sel aastal oma näpud mullaseks. Nende kasvatada jäi käsnkõrvitsa ja kähar lehtkapsas.
30.03.2023 Tipu looduskooli koolitus "Jäätmeaudit haridusasutuses"
Kes oleks võinud arvata, et prügi sorteerimine võib selline teadus olla! Saime palju praktilisi nõuandeid, kuidas oma prügi paremini sorteerida.
Küünlaümbriste jaht 2022/23
"Küünlaümbriste jaht" on juba seitsmendat korda toimuv lastele ja noortele suunatud keskkonnakampaania, mille raames kutsutakse noori üle Eesti koguma kokku võimalikult palju tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid. Alumiinium ei lagune prügimäel või looduses mitte kunagi, mistõttu annab isegi väikese koguse küünlaümbriste kokkukogumine märkimisväärse panuse looduse hoidmisesse.
Meie kogusime kokku 13195 teeküünlaümbrist! Kõige rohkem ehk 3441 küünlaümbriseid kogus Pesamunade rühm, teisele kohale jäi Puhhide rühm 2627 küünlaümbrisega ja kolmandale Sipsikute rühm 1405 küünlaümbrisega. Üksikisiku arvestuses kogus enim küünlaümbriseid Randel Pesamunadest (2061), teiseks jäi Marika Puhhidest (1387) ja kolmandaks Brigitte Sipsikutest (705). Aitäh, et aitate Eestimaa loodust hoida!
Meie kogusime kokku 13195 teeküünlaümbrist! Kõige rohkem ehk 3441 küünlaümbriseid kogus Pesamunade rühm, teisele kohale jäi Puhhide rühm 2627 küünlaümbrisega ja kolmandale Sipsikute rühm 1405 küünlaümbrisega. Üksikisiku arvestuses kogus enim küünlaümbriseid Randel Pesamunadest (2061), teiseks jäi Marika Puhhidest (1387) ja kolmandaks Brigitte Sipsikutest (705). Aitäh, et aitate Eestimaa loodust hoida!
21.03.2023 Piimandusmuuseum käis külas
Ühel märtsikuu hommikul olid Sindi lasteaia Mesimummi ja Päikesejänkude rühma rüblikud ootusärevil. Oodati külalisi Eesti Piimandusmuuseumist. Kui muuseumi pedagoogid olid oma kaasa võetud asjad lahti pakkinud, läks põnevaks. Ruumi täitsid lõbusad karmoška helid.
Peale lustimist said lapsed teada, kes piima annab ja mida maitsvat saab piimast valmistada. Vanasti lüpsid perenaised lehmi käsitsi kolm korda päevas. Tänapäeval on selle tarbeks uhked robotid. Praegu elab Saaremaal lehm, kes annab päevas 100 ja enam liitrit piima. Vanasti saadi nii palju piima ühe talu tervelt karjalt.
Kui ajaloost ülevaade saadud, valati rõõsk koor kaasa võetud võimasinasse ja kõik lapsed ning täiskasvanud said võimaluse või tegemisele kaasa aidata. Tuli ainult hoolega jälgida, et väntamine seisma ei jääks. Mida aeg edasi, seda raskemaks muutus väntamine. Et rohkem jõudu oleks, aitas karmoška oma rütmika muusikaga kaasa. Oh, kui maitsev sai oma tehtud või, mis kadus koos pehme leiva ja sepikuga kiiresti kõhtudesse. Peale joodi või eraldamise käigus tekkinud petipiima.
Kaussidesse valati taas koor ja kätte anti visplid. Meeskondade vahel läks lahti jäätise tegu. Vahukoor pidi olema nii tugev, et kaussi tagurpidi keerates see kellelegi pähe ei potsata. Lisati kondenspiima, et jäätis saaks magus. Segu valati vahvlitopsidesse ja rändas siis külmikusse. Peale lõunasööki said kõik oma valmistatud jäätist süüa, mis maitses imehästi.
Lapsed said uusi teadmisi talutöödest ja toidu valmistamisest. Nii nagu vanal ajal saatsid rahvalaulud töö tegemist. Kõik olid rõõmsad ja õnnelikud uute kogemuste üle.
Peale lustimist said lapsed teada, kes piima annab ja mida maitsvat saab piimast valmistada. Vanasti lüpsid perenaised lehmi käsitsi kolm korda päevas. Tänapäeval on selle tarbeks uhked robotid. Praegu elab Saaremaal lehm, kes annab päevas 100 ja enam liitrit piima. Vanasti saadi nii palju piima ühe talu tervelt karjalt.
Kui ajaloost ülevaade saadud, valati rõõsk koor kaasa võetud võimasinasse ja kõik lapsed ning täiskasvanud said võimaluse või tegemisele kaasa aidata. Tuli ainult hoolega jälgida, et väntamine seisma ei jääks. Mida aeg edasi, seda raskemaks muutus väntamine. Et rohkem jõudu oleks, aitas karmoška oma rütmika muusikaga kaasa. Oh, kui maitsev sai oma tehtud või, mis kadus koos pehme leiva ja sepikuga kiiresti kõhtudesse. Peale joodi või eraldamise käigus tekkinud petipiima.
Kaussidesse valati taas koor ja kätte anti visplid. Meeskondade vahel läks lahti jäätise tegu. Vahukoor pidi olema nii tugev, et kaussi tagurpidi keerates see kellelegi pähe ei potsata. Lisati kondenspiima, et jäätis saaks magus. Segu valati vahvlitopsidesse ja rändas siis külmikusse. Peale lõunasööki said kõik oma valmistatud jäätist süüa, mis maitses imehästi.
Lapsed said uusi teadmisi talutöödest ja toidu valmistamisest. Nii nagu vanal ajal saatsid rahvalaulud töö tegemist. Kõik olid rõõmsad ja õnnelikud uute kogemuste üle.
22.02.2023 Vabariigi aastapäevale pühendatud miniparaad
Jätkasime ka sellel aastal traditsiooniga korraldada Vabariigi aastapäeva auks miniparaad. Kutsusime appi Tori valla ja lasteaia hoolekogu esinduse. Kaasasime Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Sindi Vabatahtliku Pääste. Tundub, et oleme oma miniparaadiga inimestele südamesse pugenud, sest nii soojasid naeratusi ja lehvitusi ei kohta iga päev.
21.02.2023 Esmaabi koolitus
Selleks, et toimunud õnnetuse korral õigesti käituda viidi Päikesejänkude, Mesimummide, Krõllide ja Lepatriinude rühma lastele läbi esmaabi koolitus.
20.02.2023 Vastlapäeva tähistamine
Vastlapäeva eestvedajateks olid sellel aastal Krõllid, kes valmistasid ette vastlakohviku. Räägiti vastlapäeva kommetest, küsiti mõistatusi, näidati linapatsi. Rühma anti kaasa "Seale saba taha panemise mäng". Sündmuse tipphetkeks oli loomulikult vastlakuklite söömine. Enne seda aga vaadati ära video, kuidas kuklid valmisid. Pikka liugu!
14.02.2023 Sõbrapäeva tähistamine
Tähistasime Naerukildude rühma eestvedamisel sõbrapäeva näidendiga "Jänesepoiss Riho otsib sõpru". Lisaks said kõik teatrikülastajad kommiga suu magusaks teha. Sellel päeval võttis iga laps kodust kaasa oma lemmikmänguasja ja tutvustas seda oma sõpradele. Sõbrad meisterdasid üksteisele kaarte ja küpsetasid pirukaid. Nagu näha, oli riietumisel värvikoodiks punane.
13.02.2023 Räpina taimeprojekt "Maasikasõbrad"
Räpina Aianduskool kutsus sel aastal õppeasutusi osalema taimeprojektis “Maasikasõbrad”. Projekti eesmärgiks on kasvatada, hooldada ja vaadelda kuumaasika taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju. Iga registreeritud rühm sai endale ühe kollase ja ühe punase kuumaasika taime. Meie lasteaiast võttis sel aastal maasikate kasvatuse ette kolm rühma - Mesimummid, Krõllid ja Sipsikud. Taimede saabumisel tuli algatuseks hakata võitlema lehetäidega. Pisikeste pahalastega paremini tuttavaks saamiseks uuriti neid esiti mikroskoobiga ja hiljem otsiti infot internetist.
09.02.2023 Pesakastide meisterdamine
Krõllid märkasid, et meie lasteaia pesakastid on üpriski väsinud ja linnukestel polegi kevadel kuhugi pesa teha. Ühiselt otsustati, et see probleem tuleb lahendada. Selleks, et pesakast uhkem välja näeks, põletati sinna peale ka muster.
09.02.2023 Sooja kampsuni päev
Tähistasime Belgia rohelise kooli programmi poolt ellu kutsutud päeva, mis juhib tähelepanu soojusenergiakasutusele ja -säästmisele. Keerasime rühmades kütet maha ja ruumid olid seetõttu tavapärasest paar kraadi jahedamad. Lisaks panime üles väikese näituse erinevatest kudumitest ja nende tegemiseks vajalikest vahenditest. Rühmades räägiti senergia teemadel ning joonistati ja kleebiti soojale kampsunile mustreid.
30.01.2023 Krõllide lumevedu kasvuhoonesse
Kuna ilm oli väga vesine, mänguväljakul ainult üks suur bassein ja Krõllide õpetaja Siret oli just Maahommikust kuulnud, et lund tasuks kasvuhoonesse koguda, et kevadel seda kohe kastma ei peaks hakkama, siis nii Krõllid ka tegid. Kühvlid, kärud ja kelgud kuurist välja ning lumeralli võis alata. Tööd tehes möödus aeg väga kiiresti ja lõbusalt. Mis peamine, kevadel ei pea me hakkama kohe oma puhast kraanivett kastmiseks kasutama.
23.01-29.01.2023 Digikoristus
Sindi Lasteaed osales digikoristusel juba teist aastat. Sel aastal võttis suurema puhastuse ette kuus rühma ja kuus üksiküritajat. Rõõm oli tõdeda, et nii mõnelgi töötajal on peale eelmise aasta digikoristust tekkinud harjumus jooksvalt oma failidel ja kirjadel pilk peal hoida ning mittevajalik koheselt ära kustutada. Kokku kustutati kõvasti üle 400GB vanu faile, pilte, kirju ja videoid.
Alguses tundus kõik väga keeruline aga maja peale laiali saadetud juhis iga päeva ülesannetega võttis pinged maha. Tekkis isegi väikestviisi hasart, kes kõige suurema hulga digiprügi kustutatud suudab. Väljakutses osalemine oli hariv – tuli mõistmine, kui palju ebavajalikku me arvutites ja telefonides kas siis igaks juhuks või laiskusest hoiame. Tänu osalemisele tekkis tahtmine oma seadmete sisu jooksvalt korras hoida, et hoida hiljem kokku aega suure hulga andmete kustutamisega. Lasteaia personali tagasisidena nädalale tehti ettepanek korraldada digikraamimispäevi tihedamini, et digikoristus muutuks sama tavapäraseks harjumuseks nagu tubade koristus.
Alguses tundus kõik väga keeruline aga maja peale laiali saadetud juhis iga päeva ülesannetega võttis pinged maha. Tekkis isegi väikestviisi hasart, kes kõige suurema hulga digiprügi kustutatud suudab. Väljakutses osalemine oli hariv – tuli mõistmine, kui palju ebavajalikku me arvutites ja telefonides kas siis igaks juhuks või laiskusest hoiame. Tänu osalemisele tekkis tahtmine oma seadmete sisu jooksvalt korras hoida, et hoida hiljem kokku aega suure hulga andmete kustutamisega. Lasteaia personali tagasisidena nädalale tehti ettepanek korraldada digikraamimispäevi tihedamini, et digikoristus muutuks sama tavapäraseks harjumuseks nagu tubade koristus.
18.01.2023 Lumememmepäev
06.12.2022 Lõõgastumine muusikasaalis
Personal võttis vaiksel tunnil rahustava muusika saatel aja maha. Hoiame vaimset tervist!
06.12.2022 Advendimuinasjutt
Lastele jutustati lugu Jeesuse sünnist.
29.11.2022 Lepatriinu lasteteater "Sirin särin"
Meie lasteaia selle aasta üks suurtest teemadest on energia. Seega kutsusime etendusega "Sirin särin" külla Lepatriinu lasteteatri. Millest lugu räägib?
Jõuluõhtul kaob ootamatult elekter. Mis juhtus? Kas elekter sai otsa? Kuidas kõik asjad enne jõuluvana tulekut tehtud saavad? Kas nüüd peab istuma ainult küünlavagel või on sellest olemas väljapääs? Kas me oskame hakkama saada ka ilma vooluta? Meie teame nüüd sellele vastust. Kas ka teie?
Jõuluõhtul kaob ootamatult elekter. Mis juhtus? Kas elekter sai otsa? Kuidas kõik asjad enne jõuluvana tulekut tehtud saavad? Kas nüüd peab istuma ainult küünlavagel või on sellest olemas väljapääs? Kas me oskame hakkama saada ka ilma vooluta? Meie teame nüüd sellele vastust. Kas ka teie?
24.-25.11.2022 Tulest targem Lepatriinude ja Krõllide rühmale
Päästeameti töötajad näitasid lastele oma varustust ja riietust ning seda kui kiiresti see selga tuleb panna. Räägiti suitsuandurite vajalikkusest ja uuriti, kas kodudes on see olemas. Lapsed teadsid hästi päästeameti numbrit ja seda, millal sinna võib helistada. Mängiti mängu "Leia kaart, kus on miskit valesti, õigesti". Lapsed jagati kahte gruppi. Ühed korjasid kaarte, kus on midagi valesti ja teised vastupidi. Õues ootas lapsi tuletõrjeauto. Seal tutvustati samuti erinevat varustust ning sai asju ka ise katsuda. Lapsed said ronida autosse. Oli põnev ja lapsed nautisid päeva.
24.11.2022 Kadripäeva tähistamine
Selle aasta kadripäeva korraldas Tibude rühm. Käidi rühmades külas ja tutvustati kadripäeva kombeid.
14.11.2022 Aiatööd
Selle aasta viimased aiatööd said tehtud vahetult enne lume saabumist. Onu Leonid oli valmis saanud meie uue lehekompostri ja nüüd saime kõik lehed sinna vedada. Meie uus lillepeenar, kuhu tulbi- ja nartsissisibulad juba mulda said, vajas multši. Samuti said korda tehtud viimased peenrakastid ja kasvuhoonest ära koristatud tomatitaimed. Lepatriinud leidsid peenrakastist isegi veel kartuleid ja Mesimummid ning Sipsikud said hulgaliselt tomateid, mis järelvalmima pandi.
10.11.2022 Mardipäeva tähistamine
Eile tähistasime Mürakarude rühma eestvedamisel ühiselt mardipäeva. Tutvustati mardipäeva traditsioone, küsiti mõistatusi, lauldi ja tantsiti ning loomulikult jagati laiali kommikotid.
02.11.2022 Lasteaeda külastas Keskkonnake
Täna külastas meia lasteaeda Keskkonnake, kes rääkis lastele kuidas pakendeid õigesti sorteerida, et need jõuaksid taas ringlusesse. Oli väga õpetlik ja vahva hommikupoolik.
25.10.2022 etendus "Sinitriibuline unistus"
Loo autor Sandra Lange mängis lastele lugu plastikpudel Mullist, kelle unistus merereisist täitus tänu taastootmisele. Samuti said lapsed teada, et kui kogu hingest soovida, lähevad ka kõige suuremad unistused täide.
17.10.2022 Koolirühmad Kurgja talumuuseumis
Kohale sõideti bussiga, mis tekitas lastes suurt elevust, sest tänapäeva lapsed sõidavad bussiga harva. Kurgjal said lapsed teada, kuidas tehakse talutöid ja hoolitsetakse loomade eest. Vaadati, kuidas hobused, lambad ja lehmad nosisid karjamaal rohtu. Kanad ja kuked siblisid oma aedikus. Laudas oli üks vasikas, kes oli karjamaale laskmiseks liialt noor. Suurt üllatust pakkus laudas olev lõhn. Nii mõnigi laps kattis nina ja suu salli või käega.
Lapsed said proovida, kuidas käsikiviga vilja jahvatatakse. Nägid, millega laudast sõnnikut välja viiakse. Said teada, miks pääsukesed teevad oma pesad just lauta. Rehetoas valmisid laste käte abil taignast kaerakakud, mis viidi ahju küpsema. Samuti tutvuti talu lauakommetega. Saadi teada, kus oli peremehe, perenaise, laste ja sulaste kohad. Laste seast valiti perenaised, kes katsid laua, esimesena muidugi peremehele. Kui laud ehtsate savist nõudega kaetud sai, võis igaüks endale sobiva suurusega portsu ühepajatoitu nimega “Sõbrad potis” tõsta. Joodi savist kruusidest morssi , söödi leiba ja karaskit, mille peale nende silme all valminud võid määrida sai. Küll oli maitsev! Nii mõnigi käis lisa võtmas. Samal ajal tulid ahjust välja soojad enda valmistatud kaeraküpsised. Tagasi jõudes oldi veidi väsinud, kuid ikkagi õnnelikud.
Lapsed said proovida, kuidas käsikiviga vilja jahvatatakse. Nägid, millega laudast sõnnikut välja viiakse. Said teada, miks pääsukesed teevad oma pesad just lauta. Rehetoas valmisid laste käte abil taignast kaerakakud, mis viidi ahju küpsema. Samuti tutvuti talu lauakommetega. Saadi teada, kus oli peremehe, perenaise, laste ja sulaste kohad. Laste seast valiti perenaised, kes katsid laua, esimesena muidugi peremehele. Kui laud ehtsate savist nõudega kaetud sai, võis igaüks endale sobiva suurusega portsu ühepajatoitu nimega “Sõbrad potis” tõsta. Joodi savist kruusidest morssi , söödi leiba ja karaskit, mille peale nende silme all valminud võid määrida sai. Küll oli maitsev! Nii mõnigi käis lisa võtmas. Samal ajal tulid ahjust välja soojad enda valmistatud kaeraküpsised. Tagasi jõudes oldi veidi väsinud, kuid ikkagi õnnelikud.
13.10.2022 Mesimummid Pernova loodusmajas
Pärnu loodusmaja külastus oli lastele põnev. Juba sõit sinna oli elamus, kuna kasutati linnaliinibussi. Lapsed jälgisid huviga fuajees asunud akvaariumis toimetavaid kalu. Edasi jaotati nad kahte gruppi ja mindi mööda loodusmaja rändama. Vaadati loomade topiseid, uuriti alusmetsas olevaid lagundajaid ja kõrgel õhus lendavaid kotkaid. Kuna tähelepanu tõmbas kasvuhoone, vaadati ka see üle. Näha sai erinevaid papagoisid ja isegi banaanipuud. Mööda klaasi alla paigutatud käpajälgede rada jõuti viimaks koopasse, kus sai veidi mängida, kuulata ja vaadata videosid loomadest.
13.10.2022 Nublud pudeleid viimas
Prüginädala raames külastasid Nublude rühma lapsed koos õpetajatega Coopi taaraautomaati. Iga laps sai ise pudeli masinasse pista. Eelnevalt uuriti rühmas, milline märgistus peab pudelil olema, et seda tagastada saaks. Lapsed said teada, et pudeleid on nii plastikust kui klaasist ning viies need tagastuspunkti, saavad neist uued pudelid. Pudelite eest saadud tšekiga osteti peale ühist arutelu kommi. Samuti meisterdasid lapsed pudelist ja vanadest ajalehtedest ühistööna siili, kelle nimeks pandi Jimmi.
12.10.2022 Mesimummidel külas Eero Nõmm
Mesimummide rühm kutsus endale külla Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuhi Eero Nõmme, kes on ise samuti jahimees. Vaadata sai erinevate metsloomade nahku ja topised. Iga looma nahamuster on ainulaadne ja eht nagu meie sõrmejäljed. Eero tutvustas lastele Eesti metsades elavaid loomi ja rääkis neist veidi lähemalt. Kas teie teadsite, et kõige suurem uluk meie metsades on põder? Suuruse poolest järgmine on karu. Tutvustati ka meile sisserännanud šaakalit. Lapsed pidasid teda esialgu hundiks, siis rebaseks. Pole hullu, küll õpivad.
11.10 ja 12.10.2022 Komposti vedamine ja sibulate mahapanek
Kuna meie kompostrid vajasid tühjendamist, siis andsime uuele lillepeenrale rammu ja viisime sinna komposti. Laste abiga said ka tulbi- ja nartsissisibulad mulda.
10.10-16.10.2022 Vanapaber pole praht
Sindi lasteaed võib pidada kampaaniat edukaks. Viisime kokku ära 4449,55 kg vanapaberit ja aitasime sellega säästa loodust. Lasteaia siseselt viis enim vanapaberit ära Päikesejänkude rühm, saades tulemuseks 1934,1 kg. Selle kogusega saavutasid nad maakondlikul tasemel teise koha, jäädes napilt alla Tammiste Lasteaed-Algkoolile.
05.10 ja 06.10.2022 Uue lillepeenra rajamine
Selleks, et kevadel silmale ilus vaadata oleks, tuleb juba sügisel tiba vaeva näha. Tori valla aednik tõi lasteaiale ca 200 tulbi- ja nartsissisibulat, mis enne talve mulda on tarvis pista. Enne aga tuleb maa korralikult ette valmistada.
29.09.2022 Sipsikud tegid ahjukartuleid
Enda kasvatatud kartulitest tehtud toit maitseb kõige paremini. Seda võivad kinnitada ka Sipsikute rühma lapsed, kes kõik küsisid sellel päeval toitu juurde. Järgmisel aastal pannakse kindlasti uuesti kartul maha.
29.09.2022 Mihklipäev
Puhhide rühma eestvedamisel tutvustati lasteaialastele mihklipäeva. Mihklipäeval oli vanaemale külla tulnud lapselaps Mihkel. Mihkel on üks väga uudishimulik poiss. Vanaema elutarkusi kuulates ja vanarahva tegemisi tehes sai poiss teada, mis tööd selleks päevaks tehtud peavad olema ja miks ühte või teist asja just niimoodi tegema peab. Ega asjata öelda: halli pead austa, kulupead kummarda! Hoiame oma esivanemaid ja kuulame neid hoolega siis, kui veel on keda kuulata.
28.09.2022 Sügislaat
Küll on hea, et koroonaaeg möödas on ja saab taas traditsioonist sügislaata korraldada. Tundub, et ka linnarahavs oli seda pikalt oodanud. Ostlejaid ja uudistajaid jätkus igale poole. Müüdi nii hoidiseid kui maiustusi, villaseid sokke ja kunsti. Avatud oli Metsarahva kohvik. Kõige populaarsemateks osutusid laste seas õnneloos ja jänese tantsukool. Suur aitäh kõigile!
26.09.2022 Elupuuheki istutamine
Otsustasime kompostrid peitu panna, et lasteaia hoov kenam välja näeks. Selleks istutasime aia nurka väikesed elupuud. Nüüd tuleb vaid oodata, et hoole ja armastusega istutatud puud suuremaks kasvaksid.
21.09.2022 Sipsikud võtavad kartuleid
Kevadel suurte Sipsikute poolt maha pandud kartulid tuli pisikeste poolt üles võtta. Lapsed olid väga elevil. Oh neid kilgatusi, kui mulla seest taas mugulake pihku jäi. Üks kartul oli otsustanud muutuda pardikeseks. Maha pandi 15 kartulit aga üles võeti 14,2 kg. Nüüd ruttu kööki süüa tegema!
12.09-23.09.2022 Maailmakoristuspäev
Maailmakoristuspäeva raames käisid ka meie lasteaia rühmad jälle prügi koristamas. Kuna see aasta olid fookuses eelkõige veekogud, siis
õni rühm ühendas meeldiva kasulikuga ja korjas oma matkateekonnal üles leitud prügi. Aitäh, et hoiate meie kodulinna puhtana!
õni rühm ühendas meeldiva kasulikuga ja korjas oma matkateekonnal üles leitud prügi. Aitäh, et hoiate meie kodulinna puhtana!
19.09-23.09.2022 Spordinädal
Septembrikuus toimus taas juba traditsiooniks saanud spordinädal, kus iga päev oli pühendatud erinevale tegevusele.
Esmaspäeval, 19.09 tutvustas jalgpalliklubi Poseidoni lastele lähemalt jalgpalli. Korraldati erinevaid võistlusi ja prooviti palliga triblada. Tublidele osalejatele anti diplom ja kleeps. Aitäh treeneritele, kes igal aastal rõõmuga spordinädalal oma panuse on andnud!
Esmaspäeval, 19.09 tutvustas jalgpalliklubi Poseidoni lastele lähemalt jalgpalli. Korraldati erinevaid võistlusi ja prooviti palliga triblada. Tublidele osalejatele anti diplom ja kleeps. Aitäh treeneritele, kes igal aastal rõõmuga spordinädalal oma panuse on andnud!
Teisipäeval, 20. septembril läksime lastega parki, kuhu juba eelnevalt oli maha märgitud maratonirada. Ilmataat oli helde ja jooks toimus mõnusal päikesepaistelisel sügispäeval. Seekord osalesime Tallinna Maratoni virtuaalses lastejooksus.
Kolmapäeval, 21.09 käisid nii suured kui väikesed oma valitud rajal matkadel. Töötajad otsustasid matkata Sindi rappa, kuhu nii mõnegi jalg siiani sattunud ei olnud. Raja pikkuseks tuli 4,2 km.
Rühmad valisid oma matka pikkuse vastavalt vanusele või soovile.
22.09 Viskamispäeval oli lasteaia õuealal viis punkti, kus sai oma osavuse proovile panna. Kõige rohkem elevust tekitas saapavise. Kodus ilmselt ema kummikuid loopida ei luba. Küll on hea, et lasteaias vähemalt ühel päeval seda proovida saab. Veel sai palli korvi visata, kastanimunadega ämbrisse täpsust visata, sabapalle loopida ja liivakotte korvi visata.
23.09 Hüppamispäeval oli lasteaia õuele taas üles seatud viis erinevat punkti, kus lapsed lustida said. Ühes punktis mängiti numbrikeksu, teises hüpati kaugust, kolmandas oli takistusrada, neljandas ratsutati kepphobustel ja viiendas hüpati maas lamaval redelil.
Krõllid kasvatavad lina, lina kasvamine
Edasi hakkasime lina kasvamist jälgima. Lina kasvas terve suvi. Käisime vaatamas ja kastmas. Põldu rohida polnud vaja. Lina kasvas, muutus järjest ilusamaks ja kõrgemaks. Suve lõpus oli meie lina umbes 87 cm kõrgune.
30.05.2022 Lõpetajad istutasid puid
2022. a lõpetajad istutasid lasteaia dendroparki tamme ja kreeka pähkli puu. Tamme istutanud Puhhid ja Midrilinnud olid leidnud oma puu kohta käiva vahva luuletuse.
Ei ole ta veel päris suur,
kuid pisikene tammepuu
on pandud kasvama.
Nii sirgub pea me tammepuu
ja siis kui olen päris suur,
mu tammepuul on tõrud puul.
Selleks, et puukesed ikka kenasti kasvaksid, lugesid rühmad neile peale võlusõnad.
Ei ole ta veel päris suur,
kuid pisikene tammepuu
on pandud kasvama.
Nii sirgub pea me tammepuu
ja siis kui olen päris suur,
mu tammepuul on tõrud puul.
Selleks, et puukesed ikka kenasti kasvaksid, lugesid rühmad neile peale võlusõnad.
24.05.2022 Sipsikud, Puhhid ja Midrilinnud Tallinna Loomaaias
Nii nagu igal kevadel, võtsid ka sel aasta lõpetajad ette pika bussisõidu Tallinna loomaaeda, et sealsete elanikega tutvust teha.
23.05.2022 Krõllid kasvatavad lina (seemnete külvamine)
Linaseemne külvamisega me ei kiirustanud vaid uurisime ja mõtlesime, millal mida teha. Lähtusime põhimõttest, et tark ei torma. Seega uurisime põhjalikult internetist järgi millal ja kuidas lina külvata. Saime teada, et lina külvatakse siis, kui õhutemperatuur on ühtlasem ja öökülmad enam ei kimbuta ning mets end valgete toomingaõitega ehib. Lisaks tuli vaadelda ka taevast. Kui sinises selges taevas on valged õhukesed pilveribad ehk linaemad, siis annab loodus märku, et on aeg lina külvata. Järgisime internetist leitud vanarahva õpetusi ja külvasime linaseemned maha 23.05.2022. Enne külvi viisime läbi maagilisi rituaale, mida vanarahvas on ammustest aegadest teinud, et lina ei ikalduks ja saak ikka hea oleks. Panime jalanõud tagurpidi jalga ja poetasime linaseemnete hulka mõned mündid ning külvasime lootes, et ehk hakkab lisaks linale kasvama siin ka rahapuu. Maagiliste rituaalide hulka kuulus ka vandumine lina külvamise ajal. Ainult sellel päeval oli selline kõneviis lubatud. Lapsed olid vandumisega üsna ettevaatlikud. Neil oli vist raske uskuda, et lasteaias vanduda tohib. Kõige populaarsem vandumise lause oli – „Kurat kasva nüüd!“ Kui vandumise isu otsa sai, sikutasime vaiad ohutuse mõttes maast välja. Aga oh häda! Kaks päeva hiljem avastasime, et keegi oli üle meie linapõllu sõitnud! Tore murutraktor küll! Seal ei olnud ju muru!? Miks ta küll sõitis sealt? Niisiis, tuli Krõllide rühma lastel uuesti vajalikud vaiad maasse toksida. Lisaks valmistasime takunöörist aediku. Just nimelt takunöörist, sest takunöör on tehtud linast. Ja mis kõige tähtsam, me panime oma linapõllule valvuri – Pulgapoisi. Õnneks peale seda murutraktor meie põldu enam ei niitnud.
20.05.2022 Sipsikud, Puhhid ja Midrilinnud Kablis õppekäigul
Veel enne kui Spsikutest, Puhhidest ja Midrilindudest koolilapsed saavad, oli neil võimalus tutvust teha Läänemerega. Selleks sõitsime RMK Kabli külastuskeskusesse, kus võtsime osa õppeprogrammist "Merelt maale ja maalt merele". Avastamist jagus nii õpperajale, mere äärde kui ka külastuskeskusesse sisse. Eriti põnev oli mere ääres erinevaid karpe otsida ja madalas vees jalutada. Mere äärest leidsime rohkelt ka põisadrut ja agarikku. Ühe pundi agarikku võtsime lasteaeda kaasa, sest sealt küljest leidsime "korallid", mida hiljem mikroskoobi all uudistasime. Matkarajal nägime aga mitme koha peal tigude spordipäeva - mööda puud oli üles ronima hakanud hulgaliselt tigusid. Külastuskeskuses sees ootas meid veel üks üllatus - saime pesakaamera abil piiluda rasvatihaste pessa, kus eelmisel päeval olid tibud koorunud.
17.05.2022 Sipsikud ja Rõõmuraasud panid kartuli maha
Võtame sel aastal osa Eesti Taimekasvatuse Instituudi projektist "Kasvatame koos kartulit". Oma kartulikasti saime kätte 16.05 ja 17.05 panime kartuli maha. Sipsikud tegid ettevalmistuse - tassisid kasti teiste peenrakastide juurde, täitsid mullaga, kastsid, kaevasid, tegid augud ja panid aukudesse väetise. Väikesed Rõõmuraasud, kellest sügiseks saavad uued Sipsikud, panid kartulid aukudesse ja katsid mullaga. Oli üks vahva ja väga töine hommikupoolik!
Krõllid kasvatavad lina (maa ettevalmistamine)
Krõllide rühm osales Põhjamaade ühisprojektis "1ruutmeeter lina" perioodil 13.05–09.09.2022. Maikuus, enne lina külvamist oli vaja teha palju tööd. Remondimees Leonid meisterdas meile neli puidust teravat tokki, seejärel läks kogu Krõllide meeskond põllumaa piire paika seadma. Mõõtsime mõõdulindiga maalappi, et kõik küljed ikka ühe meetri pikkused oleksid. Lapsed said teada, et 1 ruutmeeter on ruudu kujuga ja ühe meetri laiune ning toksisid haamriga tokid maasse. Haamriga toksimine neile meeldis. Järgnesid kaevetööd. See töö oli raskem sobivate labidate puudumise tõttu. Plastmassist labidatega kaevamine ei edenenud. Läksime otsima õigeid tööriistu, et maalapp korralikult lina külvamiseks valmis saaks. Õigete tööriistadega edenesid kaevetööd juba kiiremini. Osa lapsi raputas mullakamaraid mullast puhtaks, teised tõid mulda juurde ja tasandasid mullapinna rehaga. Saime üheskoos ettevalmistustööd tehtud.
Nüüd oli vaja oodata õiget aega, millal linaseeme külvata.
Nüüd oli vaja oodata õiget aega, millal linaseeme külvata.
04.05.2022 Tartu maratoni virtuaalne lastejooks
Sindi lasteaia Krõllide, Päikesejänkude, Puhhide ja Sipsikute rühma lapsed võtsid osa virtuaalsest Tartu maastikumaratoni lastejooksust. Kokku startis 400 meetri pikkusel rajal 40 jooksusõpra.
4. mai hommikul, kui liikumisõpetaja Kiriku pargis hoolega meetreid mõõtis ja rada maha märkis, tehti rühmades veel viimaseid ettevalmistusi paljude laste jaoks esimeseks suuremaks võistluseks. Dressid selga, tossud jalga, stardinumbrid kõhule ja võiski suuna pargi poole võtta – kes võistlema, kes teistele kaasa elama. Esmalt vaadati üheskoos rada üle ja tehti kerge soojendus.
Enne starti oli õhus tunda tohutut ootusärevust. Esimesena said loa rajale minna Krõllid ja Päikesejänkud, seejärel Puhhid ja viimasena Sipsikud. Kõik lapsed alustasid rõõmsal meelel ja pikal sammul. Rajal selgus aga, et 400 meetrit on päris pikk maa ja finišisse jõudmiseks pidi kõvasti pingutama. Väsinud, kuid äärmiselt tublisid sportlasi ootas finišis uhke medal ja diplom, mille igaüks vastavalt oma soovile ära värvida sai. Krõllidest ületas finišijoone esimesena Brennan Mäesalu, Päikesejänkudest Henri Liloveer, Puhhidest Brennet Ojamets ja Sipsikutest Marcus Schmidt.
Aitäh liikumisõpetaja Hellele toreda sportliku hommiku eest. Loodetavasti süstis selline ettevõtmine nii mõnelegi lapsele motivatsiooni trenni teha ja tulevikuski end võistlustules proovile panna.
4. mai hommikul, kui liikumisõpetaja Kiriku pargis hoolega meetreid mõõtis ja rada maha märkis, tehti rühmades veel viimaseid ettevalmistusi paljude laste jaoks esimeseks suuremaks võistluseks. Dressid selga, tossud jalga, stardinumbrid kõhule ja võiski suuna pargi poole võtta – kes võistlema, kes teistele kaasa elama. Esmalt vaadati üheskoos rada üle ja tehti kerge soojendus.
Enne starti oli õhus tunda tohutut ootusärevust. Esimesena said loa rajale minna Krõllid ja Päikesejänkud, seejärel Puhhid ja viimasena Sipsikud. Kõik lapsed alustasid rõõmsal meelel ja pikal sammul. Rajal selgus aga, et 400 meetrit on päris pikk maa ja finišisse jõudmiseks pidi kõvasti pingutama. Väsinud, kuid äärmiselt tublisid sportlasi ootas finišis uhke medal ja diplom, mille igaüks vastavalt oma soovile ära värvida sai. Krõllidest ületas finišijoone esimesena Brennan Mäesalu, Päikesejänkudest Henri Liloveer, Puhhidest Brennet Ojamets ja Sipsikutest Marcus Schmidt.
Aitäh liikumisõpetaja Hellele toreda sportliku hommiku eest. Loodetavasti süstis selline ettevõtmine nii mõnelegi lapsele motivatsiooni trenni teha ja tulevikuski end võistlustules proovile panna.
29.04.2022 Ühisvõimlemine
Osalesime Tallinna Loitsu lasteaia koostööprojektis, et arendada Eesti erinevates piirkondades asuvate lasteaedade laste ja täiskasvanute liikumisharjumuste kujundamist, sotsiaalset ühtekuuluvustunnet ning harjutada Zoom-keskkonna kasutamist. 18.-29. aprillil toimus igal hommikul kell 9:05 võimlemine läbi zoomi. Igal hommikul viis võimlemist läbi erinev lasteaed. Meie lapsed vedasid võimlemist 29.04. Kuna kohe-kohe oli saabumas volbriöö, otsustati kaks asja ühendada ja sündiski hommikvõimlemise kava nõia laulu ning kostüümidega. Üks kotermann oli pugenud sellel päevl meie arvutiühenduse sisse ning algus venis selle tõttu üsna pikalt. Õnneks lõpuks kõik lahenes.
28.04.2022 Talgupäev
Sellel aastal oli meie kõige suuremaks tööks lammutada lastele ohtlikuks saanud atraktsioonid ja kaevata atraktsioonide turvaalad suuremaks. Lisaks sellele said värse ilme paviljonide uksed, põrandad ning pingid. Ka meie noored viljapuud vajasid hoolduslõikust. Aitäh kõigile abilistele!
18-22.04.2022 Vaimse tervise nädal
Vaikusetuba on meie maja meelerahupaik, kus õrn muusika rahustab närvisüsteemi ja rõõmustab hinge. Vaikusetoas toimuvad minimeditatsiooni tunnid, mida viib läbi tervishoiutöötaja. Tunni alguses pööratakse tähelepanu hingamisele, mis rahustab nii keha kui meelt. Seejärel rännatakse rahuliku hääletooni saatel erinevatesse võlumaailmadesse, mis arendab lapse tähelepanuvõimet, fantaasiat, kannatlikust ja kuulamisoskust. Vaikusetuba loob rahu ja heaolutunde, kus lapsed õpivad hindama vaikset aega iseendaga.
Vaimse tervise nädala raames, viidi sama tund läbi meie maja personalile, kus rahuliku muusika saatel tehti veel lisaks kristallimassaaži. Peale tundi olid kõik rahulikud, lõõgastunud ja positiivselt meelestatud.
Vaimse tervise nädala raames, viidi sama tund läbi meie maja personalile, kus rahuliku muusika saatel tehti veel lisaks kristallimassaaži. Peale tundi olid kõik rahulikud, lõõgastunud ja positiivselt meelestatud.
Sipsikud vaatasid nädala jooksul vaimse tervise teemale otsa läbi 5 vaimse tervise vitamiini. Igal päeval tehti tutvust ühe vitamiiniga. Nädala lõpetasime tegevusega, kus kahe või kolme lapse peale saadi paberileht, kus oli imepisikeste tähtedega kirjas üks vaimse tervise vitamiin. Lapsed pidid mikroskoobi abil paberilt üles otsima selle vitamiini tähed, panema tähtedest kokku vitamiini ja joonistama vastavalt enda vitamiinile pildi.
11.-14.04.2022 Munanädal
Veel enne kui lihavõttepühad kätte jõudsid, pidasime maha ühe seiklusrohke munajahi pargis, valmistasime erinevaid munatoite õppeköögis ja kutsusime üles ka vanemaid lastega kodus munast süüa tegema ning oma põnevaid retsepte jagama, et sellest "Muna meie toidulaual" näitus teha.
Munajahti alustasime lasteaia värava juurest, kus rott meid teele saatis. Ta väitis, et just tema on see, kes teab, kus munad peidetud on, kuid juhised nende leidmiseks saavad ainult need lapsed, kes pärast leitud mune ka talle jagavad. Kokkulepe tehtud, näitas rott suuna kätte ja ütles, et kui lähme tema juhiste järgi, siis leiame üles kana. Seadsime sammud pargi poole, kus ootaski meid kana. Kuigi kana juurest me mune ei leidnud, oli tal meie jaoks uus vihje. Vihje jaoks tuli kokku panna pilt, kust vaatas vastu jänes. Pilt koos, asusime otsima jänest. Ka jänese juures polnud mune, kuid pikk-kõrv oli meeleldi nõus teed juhatama. Aga enne väike võimlemine! Edasi kulges tee siili juurde, kes igavusest okastega märklauda viskas. Ta pakkus enne edasi liikumist lastele ka võimaluse täpsust visata. Viimase loomana leidsime pargist rebase. Kuigi rebane vana kavalpea skeemitas ja keerutas, lootis, et saab kõik munad endale, leidsime viimase vihje üles enne teda. Paberil oli selge sõnaga kirjas,
Õppeköögis valmistasid Sipsikud endale õhtuooteks omletimuffineid. Kui peale esimest korda köögis tekkis meil lastega arutelu, et mida nad veel omale süüa teha tahaks, siis päris mitu last ütles, et nemad tahaks muna keeta või praadida. Nüüd, kui lastel oli võimalus tuua rühma retsepte, kuidas nende kodus muna kasutatakse, tekkis lastel huvi hoopis omletimuffinite vastu. Kuna omlett on meie rühmas toit, mis kaob taldrikult kiiremini kui miski muu, siis oli ka otsustatud, mida me munast omale teeme. Ühiselt hakiti kõik vajaminev, kuid oma muffini disainis iga laps ise - kellele ilma paprikata, kellele ilma juustuta, kellele hoopis topelt singi- või juustukogusega. Kõrvale hakkisime tomatit, kurki ja paprikat.
04.-08.04.2022 Veenädal
Kui märtsis räägiti veepäeva raames rohkem põhjaveest, siis sel korral võtsid kõik rühmad fookusesse erinevad veekogud ja nende elustiku. Lisaks sellele tehti veega erinevaid katseid ja valmis meie oma väike veekatsete kogumik. Kuna aprill on südamekuu ja 7. aprillil peetakse ka rahvusvahelist tervisepäeva, siis liitsime veekogude ja tervise teemad ning sellest sündis idee korraldada väike tervisematk erinevate veekogude juurde. Meie lasteaiast jääb väikese jalutuskäigu kaugusele erinevaid veekogusid alates kraavidest kuni jõeni välja. Kõige väiksemad lapsed käisid uudistasid lasteaia ümbert kraave, 3-4-aastased oja juures, 4-5-aastased tiigi ääres, 5-6-aastased kärestiku juures ja 6-7-aastased võtsid ette kõige pikema matka ning heitsid pilgu Sindi sillalt Pärnu jõele.
Peale matka valmis igal rühmal oma matkaplakat, kus kajastati matka teekonda ja matkal nähtut. Plakatitest valmis näitus lasteaia koridori.
Katsetes prooviti selgusele jõuda, millised asjad vees ujuvad ja millised upuvad; kas vesi oskab ronida; mis juhtub, kui värvid reisima hakkavad; milliseid laevukesi on võimalik vees ujutada; kas merelaineid on võimalik pudelisse panna; mis juhtub nuppus paberlilledega vees; kuidas vett klaasi püüda ja palju muud.
31.03.2022 loeng metsloomade elust Päikesejänkude rühmale
Külas käis Pärnumaa jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm. Lapsed said teada, kuidas elavad ja toituvad meie metsade loomad. Nägid loomade topiseid ja said neid katsuda. Tutvusid erinevate tõsielu videodega. Kuulasid huvitavat juttu loomade elust, tegevusest, toitumisviisidest . Said teada et kuigi karu on väga suur, väldib ta inimesega kokku saamist. Looduses on võimalus metsloomaga kokku saada väga väike.
25.03.2022 Päikesejänkud ja Mesimummid Paikre prügilas
Päiksejänkud: Õppekäigul prügilasse nägid lapsed, mis toimub prügiga siis, kui see on prügimäele viidud. Kuidas see sorteeritakse ja ladustatakse. Praktilise kogemusena said ise sorteerida prügi ja nuputada, millisesse kasti mingi prügi pannakse. Samuti said lapsed mängida osavuse mängu ja auhinnaks jagas Vares igale lapsele Paikre pulgakommi, töölehed kodus nuputamiseks ning Paikre embleemiga rannapalli. Oli tore ja õpetlik hommikupoolik. Aitäh Paikre lapsesõbralikule meeskonnale!
Mesimummid: Algas see sellest, et lapsed said end bussi sisse seatud ja sõit läks lahti. Paikres ootasid meid juba kolm väga abivalmis inimest. Esmaselt saime hoomata prügila suurust ja kuulata kajakate võimast kisa ning lendamist. Kajakate olemasolu on tingitud sellest, et prügimäe taga on kompostimise osa ja see meelitabki neid kohale.
Lastele näidati erinevaid suuri konteinereid, kuhu prügilas sorteeritakse prügi. Peale konteinerite sisude uurimist oli võimalus lastel ise jagada prügi kindlatesse kogumiskohtadesse. See tekitas suurt elevust. Tegelikult on meie lapsed päris teadlikud, kuhu mingi prügi peab minema. Arusaamatusi tekitasid ära visatud mänguasjad. Need kahjuks lähevad üldprügisse ja ladustatakse mäkke. Meil oli kaks last koheselt valmis prügi hulgas olevaid popiteid kasutusele võtma. Kindel argument oli, et neid saab veel kasutada. Meiega tegeleja pidi ausalt tunnistama, et tegu on näidisprügiga, mida me sorteerime ja teistel gruppidel on vaja samuti sellest sorteerimisest osa saada. Meile jäi aga teadmine, et kui mänguasju saab veel kasutada, siis anda need pigem kellelegi, kes neist rõõmu tunnevad, mitte ära visata.
Ka Paikre maskott oli meiega ja jagas meile pulgakomme ja erinevaid töölehti, et prügi sorteerimine läheks edaspidigi ladusalt. Samuti oli võimalus maskotiga koos pilti teha, mida me ka kasutasime. Foto taustaks jäi prügila ja suur, suur prügikala, mis rändab jälle suvel randa, et püüda inimestele meelde tuletada, et prügi loopimine on üks väga, väga halb tegu.
Lastele näidati erinevaid suuri konteinereid, kuhu prügilas sorteeritakse prügi. Peale konteinerite sisude uurimist oli võimalus lastel ise jagada prügi kindlatesse kogumiskohtadesse. See tekitas suurt elevust. Tegelikult on meie lapsed päris teadlikud, kuhu mingi prügi peab minema. Arusaamatusi tekitasid ära visatud mänguasjad. Need kahjuks lähevad üldprügisse ja ladustatakse mäkke. Meil oli kaks last koheselt valmis prügi hulgas olevaid popiteid kasutusele võtma. Kindel argument oli, et neid saab veel kasutada. Meiega tegeleja pidi ausalt tunnistama, et tegu on näidisprügiga, mida me sorteerime ja teistel gruppidel on vaja samuti sellest sorteerimisest osa saada. Meile jäi aga teadmine, et kui mänguasju saab veel kasutada, siis anda need pigem kellelegi, kes neist rõõmu tunnevad, mitte ära visata.
Ka Paikre maskott oli meiega ja jagas meile pulgakomme ja erinevaid töölehti, et prügi sorteerimine läheks edaspidigi ladusalt. Samuti oli võimalus maskotiga koos pilti teha, mida me ka kasutasime. Foto taustaks jäi prügila ja suur, suur prügikala, mis rändab jälle suvel randa, et püüda inimestele meelde tuletada, et prügi loopimine on üks väga, väga halb tegu.
22.03.2022 Veepäev
Kuna ka meie selle aasta üheks põhiteemaks on vesi, siis kasutasime võimalust ja seadsime oma hoovialale üles veepäevaks valminud mängu "Väike vesiroosirada". Kuigi mäng oli suunatud 5-7-aastastele lastele, oli tore näha, et ka pisemad käisid uudistamas ja mängimas. Vaieldamatuks lemmikuks osutus kõigis rühmades kalapüügi punkt, aga ka puslesid pandi rõõmuga kokku.
Sipsikud rääkisid terve nädala veest. Selgeks sai see, miks vett kutsutakse siniseks kullaks, kuidas toimub veeringe looduses ja kuidas jõuab vesi kodudesse ning sealt uuesti loodusesse. Viimast aitas õppida Tallinna Vesi poolt loodud tegelaskuju "Tilgu". Nädalat alustasime mõistekaardi koostamisega teemal "VESI" ja täiendasime seda jooksvalt terve nädala. Nädala lõpuks saime tahvlile kirja hulgaliselt märksõnu vee omadustest, erinevatest veekogudest ja veega seotud tegevustest.
09.03.2022 Lasteaia sünnipäev
Lasteaed tähistas täna oma 128. sünnipäeva. Kuna selle aasta teemaks oli "Rongisõit", vedas päeva Piilupart isiklikult. Piilupart oli kaasa võtnud ka oma rongi ja kõik said Sindi linna vahel lõbusõitu teha. Mis sa hing veel tahta oskad!
01.03.2022 Vastlapäev
Vastlapäeva ootuses sõidutas buss Sindi lasteaia 4–7-aastased lapsed veebruari keskel Tori hobusekasvandusse. Tallis tegime tutvust „hobuste lasteaiaga“, kus olid alla aastased varsad. Kõige noorem oli kuuekuune ja tema pea veel üle väravate ei ulatunud. Lapsed said teda piiluda väravate vahelt. Lastele tegi palju nalja, kui varss napsas ühe tüdruku mütsilt tuti küljest.
Koplis oli hobusekari, kes lapsi nähes tuli kohe aia äärde uudistama. Pisike poni lausa kukerpallitas meie ees. Vaatlesime ja tuletasime meelde, kuidas nimetatakse hobuse „juukseid“, milline on hobuse saba ja mis on kabjad. Otsisime ka lume pealt hobuste „kingajälgi“. Meie giid rääkis, et enamik hobuseid on sõbralikud, kuid mõni võib ka naksata. Vahel hobused hammustavad, et näidata oma tundeid, ja löövad tagant üles.
Lastel oli võimalus osa võtta kahest võistlusest: kepphobustega takistussõidust ja sigade tagaajamisest. Kepphobustega liikudes tuli ületada takistus nagu päris hobustel. Sigade tagaajamisel tuli puidust ketas kepiga kokkulepitud märgistuseni lükata. Kõik lapsed said hobuvankriga sõita. Viimase lastegrupiga lõpetades oli hobune Vertu väsinud – ta pea oli longus ja karv läikis higist. Lapsed olid aga õnnelikud ja samuti väsinud muljeterikkast hommikupoolikust.
Täname meid vastu võtnud Tori hobusekasvanduse töötajaid ja hobuseid!
Koplis oli hobusekari, kes lapsi nähes tuli kohe aia äärde uudistama. Pisike poni lausa kukerpallitas meie ees. Vaatlesime ja tuletasime meelde, kuidas nimetatakse hobuse „juukseid“, milline on hobuse saba ja mis on kabjad. Otsisime ka lume pealt hobuste „kingajälgi“. Meie giid rääkis, et enamik hobuseid on sõbralikud, kuid mõni võib ka naksata. Vahel hobused hammustavad, et näidata oma tundeid, ja löövad tagant üles.
Lastel oli võimalus osa võtta kahest võistlusest: kepphobustega takistussõidust ja sigade tagaajamisest. Kepphobustega liikudes tuli ületada takistus nagu päris hobustel. Sigade tagaajamisel tuli puidust ketas kepiga kokkulepitud märgistuseni lükata. Kõik lapsed said hobuvankriga sõita. Viimase lastegrupiga lõpetades oli hobune Vertu väsinud – ta pea oli longus ja karv läikis higist. Lapsed olid aga õnnelikud ja samuti väsinud muljeterikkast hommikupoolikust.
Täname meid vastu võtnud Tori hobusekasvanduse töötajaid ja hobuseid!
Õigel vastlapäeva päeval võtsid Sipsikud ette aga ühe lõbusa kada ajamise. Ikka selleks, et kõik halb eemale peletada. Hommikul ehitasime majad, kirjutasime majadele laste nimed ja aadressid ning meisterdasime õlenukud. Õlenuku transportimiseks ühe maja juurest teise juurde kasutasime aga uut robot-sõpra Dashi.
01.03.2022 Personali matk Soomaale
Vastlapäeva tähistas Sindi Lasteaia naiskond Soomaal üleujutusala jääl tõukekelgumatkaga. Enamusele oli selline matk esmakordne, kus lõputuna näivatel jäätunud luhtadel end proovile panna. Liuglesime oma kelkudega poolteist tundi ja selle ajaga läbisime umbkaudu üheksa kilomeetri pikkuse tee Halliste jõe äärsetel aladel. Nautisime kevadist tuulekest, esimesi soojemaid päikesekiiri ja lõputuna tunduvat vaikust, mille vahele kostus ainult matkajate rõõmurõkatusi. Meid saatva giidi tutvustus Soomaa üleujutuste, esimeste kevadekuulutajate ja Soomaa elu-olu kohta pani meid mõtisklema looduse ürgvõimsuse üle. Mõnus oli matka lõppedes rammestunult pirukat nosida ja kuuma teed rüübata!
22.02.2022 Vabariigi aastapäeva paraad
On omamoodi traditsiooniks saanud korraldada Vabariigi aastapäeval üks vahva rongkäik. Selleks puhuks kutsume kohale oma sõbrad Kaitseliidust, Politsei- ja Piirivalveametist, Sindi Vabatahtlike Päästest ja Tori vallavalitsusest. Linnarahvas tee äärest lehvitamas, kõnnime lastega ümber kvartali. Elagu Eesti Vabariik!
Räpina Aianduskooli maitsetaimede projekt 2022
Päikesejänkud: Taimed istutasime laste abiga 21. veebruaril. Kuna meie piparmünt oli algses potis ära kuivanud jagasid Mesimummide rühma lapsed lahkelt meile oma taimi, mis neil üle jäi. Pistikute võtmine vajas juhendamist. Pottide täitmine mullaga sujus ladusalt. Lemmiktööks oli pistikute pritsimine veega. Seda tuli esialgu teha iga päev, et istikud ei kuivaks.. Kohe istutamisel selgus, et lisaks istikutele saime ka lehetäid. Järgnes igapäevane istikute kontroll ja vajadusel pritsimine rohelise seebi lahusega. Paraku ei ole kahjuritest veel tänaseni lahti saanud. Kuid vaatamata sellele on taimed suuremaks kasvanud.
Mesimummid: Projekt algas sellega, et saime kaks potti: sidrunmeliss suuremas ja piparmünt väiksemas potis. Esialgu lasime taimedel rühmas kohaneda. Kahjuks kohanemine lõppes ühele taimele siiski halvasti. Laupäeval, pühapäeval olnud soojad ilmad kuivatasid väheldase poti. Esmaspäeval sai potti vees ujutatud ja juhtus nii, et peaaegu kuivanud taime varred hakkasid uuesti haljendama. Kuna poti poolne osa oli halvemas seisus, siis otsustasime kõigist olemasolevatest rohelistest võrsetest teha pistikuid. Mõned pistikud said tehtud ka sidrunmelissist.
Pistik oli umbes 4 cm pikk ja alumisest osast said lehed eemaldatud. Asetasime pistikud potti mulla sisse, kastsime ja leidsime neile peale plastikust läbipaistvad topsid ehk saime minikasvuhooned. Esialgne hoolitsemine oli pea igapäevane: kastmine, minikasvuhoone seinte seestpoolt pritsimine. Mingi hetk selgus, et sidrunmelisside seis muutub, lehed on väiksemad, krimpsus. Lähemal vaatlusel selgus, et lehetäid on alustanud rünnakut. Selle vastu kasutasime rohelist seepi. Esialgu olid lehetäid sidrunmelissi taimedel, aga hiljem hõivasid ka piparmündi taimed. Jätkasime pritsimist. Pistikute abil oleme saanud üle kolmekümne taime, aga kahjuks ikkagi tuleb veel pritsida, sest lehetäid ei ole kuhugi kadunud.
Pistik oli umbes 4 cm pikk ja alumisest osast said lehed eemaldatud. Asetasime pistikud potti mulla sisse, kastsime ja leidsime neile peale plastikust läbipaistvad topsid ehk saime minikasvuhooned. Esialgne hoolitsemine oli pea igapäevane: kastmine, minikasvuhoone seinte seestpoolt pritsimine. Mingi hetk selgus, et sidrunmelisside seis muutub, lehed on väiksemad, krimpsus. Lähemal vaatlusel selgus, et lehetäid on alustanud rünnakut. Selle vastu kasutasime rohelist seepi. Esialgu olid lehetäid sidrunmelissi taimedel, aga hiljem hõivasid ka piparmündi taimed. Jätkasime pritsimist. Pistikute abil oleme saanud üle kolmekümne taime, aga kahjuks ikkagi tuleb veel pritsida, sest lehetäid ei ole kuhugi kadunud.
Krõllid: Projekti lõppedes istutasid Krõllid oma maitsetaimed rühma paviljoni juurde põõsa alla aga paraku leidsid kasvatatud taimed oma õnnetu lõpu murutraktori käe läbi. Kasvatamise protsessi saab lähemalt jälgida lingilt:
https://padlet.com/slkr6ll/yitnhx3b027jul0l
NB! Lapsed kastsid maitsetaimi oma joogiveega, mis eelmisest päevast veel pudelisse oli jäänud.
https://padlet.com/slkr6ll/yitnhx3b027jul0l
NB! Lapsed kastsid maitsetaimi oma joogiveega, mis eelmisest päevast veel pudelisse oli jäänud.
17.02.2022 Euroopa 112 päev
Enne 112 päeva käisid meil lasteaias külas Sindi vabatahtlikud päästjad, kes rääkisid Puhhidele ja Sipsikutele päästjate tööst, näitasid kõike tuletõrjeautos olevat varustust ja lubasid isegi kabiinis ringi vaadata. Vastutasuks soovisid nad lastega vestelda Häirekeskuse tööst, et lõpuks üks õppevideo kokku panna. Valminud videot näeb Sindi Tuletõrje Seltsi Facebooki lehelt: https://fb.watch/ccP9PvdRfM/
Euroopa 112 päeva puhul võtsid Sipsikud ja Krõllid osa Häirekeskuse konkursist "Lumest lumele 112". Sipsikute töö valiti ka lääne regiooni meeldejäävamaks tööks. Sipsikud said tubli töö eest auhinnaks "Aga mina" väikelaste vigastuste ennetamise põrandamängu.
14.02.2022 Sõbrapäev
Otsustasime sellel aastal sõbrapäevaks üles seada pildistamise nurga. Kõik lapsed ja täiskasvanud olid selleks puhuks selga pannud punased riided. Enne pildistamist tegi direktor Kairi lastele vahva triki pallide kadumisest ning sekretär Rita õpetas tegema laavalampi.
02.02.2022 Tartu rahu
Kui on tarvis lippu lehvitada, on lasteaialapsed alati varmad kaasa lööma. Meie juures õpetatakse juba pisikesest peale oma lipu üle uhkust tundma. Sellel korral osalesime Tartu Rahu 102. aastapäeva üritusel.
Foto: Marko Šorin
Õppeköök
Detsembris sai Sindi lasteaias valmis laste õppeköök, kus rühmad saavad endale ise head ja paremat valmistada. Õppeköögi eesmärk on toetada perede tervisekäitumise paranemist laste omandatud teadmiste kaudu. Kui detsembrikuus küpsetas ja kaunistas iga rühm piparkooke, siis nüüdseks on köögis valminud hulgaliselt tervislikke salateid, smuutisid, suppe, võileibu ja magustoite.
Köögis toimetamist ja endale toidu valmistamist ootavad lapsed alati suure õhinaga. Lisaks sellele, et lapsed saavad tunda rõõmu isetegemisest ja eduelamust ühiselt valminud maitsvate roogade üle, annab kokkamine võimaluse rakendada juba olemasolevaid teadmisi ja õppida praktilise tegevuse kaudu midagi uut. Olgu selleks siis väiksemate laste puhul värvused ja suurused või suuremate laste puhul lugemise harjutamine ja mõõtühikute tundma õppimine. Samuti saavad lapsed õppeköögis rakendada kõiki oma meeli – kes siis ei tahaks teada, mis maitse, lõhna või struktuuriga on see tooraine, millest süüa tehakse.
Toiduvalmistamine on lastele pakkunud ka rohkelt avastamisrõõmu. Kes oleks võinud seda arvata, et ühe munakoore sees järsku vedel sisu on? Tavaliselt on see ju ikka tahkes olekus ja munakoort saab väikeste tükkidena eemaldada. Või kes oleks võinud seda arvata, et kui ise tehtud frikadellid potti panna, siis peale natukest keetmist polegi nad enam poti põhjas, vaid vee peal? Aga kas te seda teadsite, et lepatriinudega paberisse mässitud marmelaadikommid polegi täielikult marmelaad, vaid seal sees on vedel sisu?
Mis aga peamine, lapsed on iga kord olnud ühisel arvamusel, et enda väikeste kätega tehtud toit maitseb imehästi. Seda kinnitab ka see, et osa lastest on sama toidu tegemise ette võtnud ka kodus koos vanematega. Õpetajateni on jõudnud mitmete perede pilte ja videoid kodustest kokkamistest. Ja see ju eesmärk oligi! Seega, kes pole veel koos lastega proovinud süüa teha, siis ärge enam kahelge – haarake lapsed kampa ja kes teab, äkki saab just sinu lapsest järgmine tippkokk.
Sindi lasteaia õppeköök valmis POLi terviseedendusliku projektivooru „Muna õpetab kana” toel.
Köögis toimetamist ja endale toidu valmistamist ootavad lapsed alati suure õhinaga. Lisaks sellele, et lapsed saavad tunda rõõmu isetegemisest ja eduelamust ühiselt valminud maitsvate roogade üle, annab kokkamine võimaluse rakendada juba olemasolevaid teadmisi ja õppida praktilise tegevuse kaudu midagi uut. Olgu selleks siis väiksemate laste puhul värvused ja suurused või suuremate laste puhul lugemise harjutamine ja mõõtühikute tundma õppimine. Samuti saavad lapsed õppeköögis rakendada kõiki oma meeli – kes siis ei tahaks teada, mis maitse, lõhna või struktuuriga on see tooraine, millest süüa tehakse.
Toiduvalmistamine on lastele pakkunud ka rohkelt avastamisrõõmu. Kes oleks võinud seda arvata, et ühe munakoore sees järsku vedel sisu on? Tavaliselt on see ju ikka tahkes olekus ja munakoort saab väikeste tükkidena eemaldada. Või kes oleks võinud seda arvata, et kui ise tehtud frikadellid potti panna, siis peale natukest keetmist polegi nad enam poti põhjas, vaid vee peal? Aga kas te seda teadsite, et lepatriinudega paberisse mässitud marmelaadikommid polegi täielikult marmelaad, vaid seal sees on vedel sisu?
Mis aga peamine, lapsed on iga kord olnud ühisel arvamusel, et enda väikeste kätega tehtud toit maitseb imehästi. Seda kinnitab ka see, et osa lastest on sama toidu tegemise ette võtnud ka kodus koos vanematega. Õpetajateni on jõudnud mitmete perede pilte ja videoid kodustest kokkamistest. Ja see ju eesmärk oligi! Seega, kes pole veel koos lastega proovinud süüa teha, siis ärge enam kahelge – haarake lapsed kampa ja kes teab, äkki saab just sinu lapsest järgmine tippkokk.
Sindi lasteaia õppeköök valmis POLi terviseedendusliku projektivooru „Muna õpetab kana” toel.
13.01.2022 Lumememmed
Tänase imeilusa sulailma puhul veetsime tavapärasest rohkem aega õues ja ehitasime hoovile hulgaliselt lumememmesid.
Jõulupeod 2021
Sindi lasteaias peeti jõulupeod teist aastat järjest õues – nagu mullugi, ei lastud ka sel korral end segada maad laastava haigusega kaasnevast teadmatusest ja panustati kindlale kaardile. Aiarühmade lapsed võtsid jõuluvana otsimiseks rühmade kaupa ette pika merereisi, kus õpiti ja avastati palju uut ja põnevat. Sõimelapsed viidi aga otse Lapimaale, et ka nemad jõulutaadile külla saaks minna.
Jõuluvana otsinguks erinevate riikide sadamaid väisanud kruiis algas laeva juurest mänguväljaku platsil. Nagu teemavalikuga ärasõnutult, toetas meremeeleolu ka ilmataat – eelnevast imelisest kohevast lumevaibast sai jõulupidude nädalaks vesine plats. Saabunud reisijaid tervitas giid, lasteaia direktor Kairi Rinaldo, kes kutsus lapsed laevale ja soovitas tähelepanelikult vaadata kaugusesse, et kas jõuluvana äkki juba paistab. Nii lihtsalt asi siiski ei läinud ja laevamootorid pandi popsuma Karin Muldma laulu „Üks laevuke” saatel.
Esimene sadam oli Kihnu. Etteruttavalt tuleb märkida, et igas peatuspunktis tutvustati tolle piirkonna jõulude eripärasemaid kombeid. Kihnu puhul üllatas lapsi sealne traditsiooniline jõulupuu, mis harjumuspärase kuuse asemel on hoopis mänd. Männipuu oli seotud lakke rippuma – aastasadu tagasi ei olnud eri riikides kuusejalgu ja nii olidki jõulupuud üles tõstetud, et nad püsti seisaks ning näriliste ja koduloomade eest kaitstud oleks. Samuti maiasmokast laste eest, sest puud ehiti ju söödavaga – piparkookidest puuviljadeni. Sellist lae alla sidumist tehakse naljatamisi ka tänapäeval, kui soovitakse dekoratsioonidega midagi omapärasemat pakkuda.
Väikesaarelt paati hüpates võeti kurss Saksamaa poole, kus leiti usin jõuluettevalmistustega toimetav Mathilda. Selles peatuskohas said lapsed teada, et jõulude tähistamine on vähemalt Euroopas alguse saanud just Saksamaalt, kust tulid kuusepuu ja piparkoogid. Üheskoos kaunistati jõulupuu mandariinide ja piparkookidega ning nuusutati erinevaid vürtse, mis piparkoogitaignale lisatakse. Mitmele õpetajatelegi tuli üllatuseks, et põhitaignasse ei käigi pipar, vaid nelk, kaneel, ingver ja kardemon.
Kuigi lapsed kibelesid edasi jõuluvana otsima, tehti siiski teekonnal vahepeatus päikeselises Lõuna-Aafrikas. Ei kuuski, ei mände, vaid ehitud raagus puud ja ülirõõmus proua Bantu-Benedigte külalisi vastu võtmas. Külaliste tulekust olid talle juba sädistanud sinna talviseks ajaks puhkama lennanud suitsupääsukesedki, kelle haraline saba ehib ka LAVi lippu. Tolles sadamas võeti aeg maha ja nauditi sealseid valgeid rannaliivasid ja päikesesoojust, tantsiti hoogne tantski.
Aafrika mandrist mööda ja uuesti Euraasia veteni jõudes võeti tempo üles, vaatamata teele jäävatele ahvatlevatele riikidele ja rahvastele. Laev peatus lastimiseks korraks Hiinas, kus saadi omapäraste jõulutraditsioonide kohta uusi teadmisi proua Tsiri-PiriPinnilt, et jõule ei tähistatagi suurelt. Põhirõhk on Hiina uue aasta traditsioonidel, kus kingitakse pühadeks värvilisse paberisse mässitud õun.
Juba pupsus sadamas head ja paremat täislastitud laevake ja suund läks külmemate vete poole – läbi Põhja-Jäämere sumbates jõuti Venemaale. Uhke karusnahkse mütsi ja kirevate rahvariietega Viktoria kostitas pika teekonna läbinuid sooja teega. Kuna kraadid oli miinuses, tantsiti sooja saamiseks sealse kandi traditsioonilist väravamängu.
Peale hüvastijätmist võeti suund Lapimaa poole, kus Jõulumemm juba oligi meid oodanud. Jõuluvana oli ta meile vastu saatnud, sest oli kuulnud, et Eesti lapsed on kohe-kohe saabumas. Lustaka Soome traditsioonilise lastelaulu „Ridi-radi-ralla” saatel veeretati lumepalle ja asuti uiskudel-suuskadel Jõulumehe tare poole teele. Aga oh üllatust – kohale jõudes selgus, et taat oli magama jäänud. Eks siin aitasid võlusõnad ja oligi võimalus õpitud laulud, tantsud ning luuletused pakkide lunastamiseks kõlama panna.
Kogu kruiisi kokku võttes peab mainima, et igas sadamas tantsiti või lauldi tolle maa pärimusega seotud lugusid. Kõiki sadamaid ehtisid vastava riigi lipud. Panustatud oli ka paikkonna rahvariietesse, et lastele visuaalselt pikk merereis huvitavamaks ja arusaadavamaks muuta.
Jõuluvana otsinguks erinevate riikide sadamaid väisanud kruiis algas laeva juurest mänguväljaku platsil. Nagu teemavalikuga ärasõnutult, toetas meremeeleolu ka ilmataat – eelnevast imelisest kohevast lumevaibast sai jõulupidude nädalaks vesine plats. Saabunud reisijaid tervitas giid, lasteaia direktor Kairi Rinaldo, kes kutsus lapsed laevale ja soovitas tähelepanelikult vaadata kaugusesse, et kas jõuluvana äkki juba paistab. Nii lihtsalt asi siiski ei läinud ja laevamootorid pandi popsuma Karin Muldma laulu „Üks laevuke” saatel.
Esimene sadam oli Kihnu. Etteruttavalt tuleb märkida, et igas peatuspunktis tutvustati tolle piirkonna jõulude eripärasemaid kombeid. Kihnu puhul üllatas lapsi sealne traditsiooniline jõulupuu, mis harjumuspärase kuuse asemel on hoopis mänd. Männipuu oli seotud lakke rippuma – aastasadu tagasi ei olnud eri riikides kuusejalgu ja nii olidki jõulupuud üles tõstetud, et nad püsti seisaks ning näriliste ja koduloomade eest kaitstud oleks. Samuti maiasmokast laste eest, sest puud ehiti ju söödavaga – piparkookidest puuviljadeni. Sellist lae alla sidumist tehakse naljatamisi ka tänapäeval, kui soovitakse dekoratsioonidega midagi omapärasemat pakkuda.
Väikesaarelt paati hüpates võeti kurss Saksamaa poole, kus leiti usin jõuluettevalmistustega toimetav Mathilda. Selles peatuskohas said lapsed teada, et jõulude tähistamine on vähemalt Euroopas alguse saanud just Saksamaalt, kust tulid kuusepuu ja piparkoogid. Üheskoos kaunistati jõulupuu mandariinide ja piparkookidega ning nuusutati erinevaid vürtse, mis piparkoogitaignale lisatakse. Mitmele õpetajatelegi tuli üllatuseks, et põhitaignasse ei käigi pipar, vaid nelk, kaneel, ingver ja kardemon.
Kuigi lapsed kibelesid edasi jõuluvana otsima, tehti siiski teekonnal vahepeatus päikeselises Lõuna-Aafrikas. Ei kuuski, ei mände, vaid ehitud raagus puud ja ülirõõmus proua Bantu-Benedigte külalisi vastu võtmas. Külaliste tulekust olid talle juba sädistanud sinna talviseks ajaks puhkama lennanud suitsupääsukesedki, kelle haraline saba ehib ka LAVi lippu. Tolles sadamas võeti aeg maha ja nauditi sealseid valgeid rannaliivasid ja päikesesoojust, tantsiti hoogne tantski.
Aafrika mandrist mööda ja uuesti Euraasia veteni jõudes võeti tempo üles, vaatamata teele jäävatele ahvatlevatele riikidele ja rahvastele. Laev peatus lastimiseks korraks Hiinas, kus saadi omapäraste jõulutraditsioonide kohta uusi teadmisi proua Tsiri-PiriPinnilt, et jõule ei tähistatagi suurelt. Põhirõhk on Hiina uue aasta traditsioonidel, kus kingitakse pühadeks värvilisse paberisse mässitud õun.
Juba pupsus sadamas head ja paremat täislastitud laevake ja suund läks külmemate vete poole – läbi Põhja-Jäämere sumbates jõuti Venemaale. Uhke karusnahkse mütsi ja kirevate rahvariietega Viktoria kostitas pika teekonna läbinuid sooja teega. Kuna kraadid oli miinuses, tantsiti sooja saamiseks sealse kandi traditsioonilist väravamängu.
Peale hüvastijätmist võeti suund Lapimaa poole, kus Jõulumemm juba oligi meid oodanud. Jõuluvana oli ta meile vastu saatnud, sest oli kuulnud, et Eesti lapsed on kohe-kohe saabumas. Lustaka Soome traditsioonilise lastelaulu „Ridi-radi-ralla” saatel veeretati lumepalle ja asuti uiskudel-suuskadel Jõulumehe tare poole teele. Aga oh üllatust – kohale jõudes selgus, et taat oli magama jäänud. Eks siin aitasid võlusõnad ja oligi võimalus õpitud laulud, tantsud ning luuletused pakkide lunastamiseks kõlama panna.
Kogu kruiisi kokku võttes peab mainima, et igas sadamas tantsiti või lauldi tolle maa pärimusega seotud lugusid. Kõiki sadamaid ehtisid vastava riigi lipud. Panustatud oli ka paikkonna rahvariietesse, et lastele visuaalselt pikk merereis huvitavamaks ja arusaadavamaks muuta.
06.12.2021 Teine advent
Teise advendi hommikul päkapikk enam ei maganud, vaid võttis rõõmsalt koos direktoriga lapsed kokkulepitud kohas vastu. Advendiküünlad süüdatud, suundusid lapsed koos päkapikuga lasteaia õuele lustima.
30.11.2021 Omariikluse põlistumise päeva tähistamine
Tänavu 30. novembril sai Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõigi nelja sõjalise okupatsiooni päevade koguarvust, mis on kokku 18 950. Meie riigis on olnud kaks lühemat Saksa okupatsiooni ja kaks Nõukogude Vene okupatsiooni, millest ei jäänud puutumata ka Sindi linn. Tunnike enne keskpäeva toimus Sindi Gümnaasiumi kõrval asuva Julius Seljamaa monumendi juures mõnekümne minuti pikkune kogunemine. Monumendi jalamile asetati mälestuspärg ja süüdati 11 küünalt, mis sümboliseerisid üksteise hoidmist. Gümnaasiumi 4. a klassi õpilased esitasid katkendeid Virve Osila luulepõimikust „Teel koju” (seadnud Eneli Arusaar), lasteaia lapsed laulsid Karin Muldma laulu "Üks laevuke" muusikaõpetaja Ülle Otsa eestvedamisel. Aitäh Sipsikud, Midrilinnud, Mesimummid ja Päikesejänkud ning teie õpetajad ajaloos vaid korra toimuval tänupäeval osalemast ja pea poolesaja sini-must-valge lipuga sündmust ilmestamas!
Alumised fotod: Marko Šorin
Alumised fotod: Marko Šorin
29.11.2021 Esimene advent
Kätte on jõudnud advendiaeg, mis on seotud jõuluootuse ja imedega. Laste jaoks tähendab see, et päkapikud hakkavad sussi sisse kingitusi tooma, emad-isad aga teevad plaane jõuludeks. Meie lasteaias algas esimene advent laste kogunemisega õues, kus direktor tervitas kõiki soojade sõnadega. Kingituseks sai iga rühm uue laterna, kuhu oli süüdatud advendituli. Lapsed said teada, et kusagil õue peal peidab end päkapikk ja koos mindi teda otsima. Lõpuks leitigi vennike pingi nurgast tukkumast. Oli teine suurest piilumisest ära väsinud. Kui päkapikk üles raputatud algas tõeline trall. Ilusat advendiaega kõigile!
24.11.2021 Kadripäev
Lepatriinude lapsed jooksid täna kadrisanti. Suures kadriperes oli kirju seltskond. Kõige tähtsam oli kadriema. Tema vitsutas kõik lapsed terveks-tugevaks! Kadriemal oli kaasas kadrititt. Väga hea enne oli, kui titt pererahva põrandale pissis. Täna oli kadridel kaasas ka kadrihani. Oma punase nokaga käis ta suuri ja väikseid naksamas ja oma sabaga kõiki müksimas. Kadripere juurde kuulub ka kadrisokk, väga ulakas ja puksimisaldis sarvekandja. Sidusime ta täna lausa vööga kinni ja andsime ta sokutaltsutaja hoole alla. Õnneks sokk plehku ei pääsenud. Kadrisantide tagant paistis veel pisike kadripõrsake, kes käis pererahvalt pai palumas ja suur karvane kadrikaru, kes tahtis tantsida pere noorikueas neidudega. Kõige kaunimad olid aga sätitud kübarate, punaste huulte ja siidipaeltes ehetega kadrisandid ise. Üks oli kaunim kui teine. Kadripäeval ei tohi ühtki näputööd teha. Keelatud on lammaste pügamine ja metsloomadele jahi pidamine. Ilusat kadripäeva!
Ka Puhhide lapsed tuiskasid mööda maja ringi olles enne suure õhinaga endale kulinaid ja ehteid külge riputanud. Ega iga päev ole võimalik sellist tralli kaasa teha. Poisidki valisid üksteise võidu endale parukaid. Puhhid olid endaga kaasa haaranud kadriema ja karu. Karu ülesandeks oli enne talveunne minekut pererahva tubade puhtust kontrollida. Karud, muide, lähevad peale kadripäeva oma koopasse. Ka meie karukene sai rahuliku südamega talveunne minna, sest maja oli väga puhas. Lapsed küsisid pererahva käest küsimusi ja mõistatusi, et kontrollida nende teadmisi. Tõeliseks pähkliks osutus mõistatus: pere sööb, laud laulab. Pakuti kassi, mis iseenesest pole ju ka vale, aga õige vastus oli ikka siga. Ununenud oli, et kadripäeval ei tohi kududa, heegeldada, kedrata. Vanarahvas arvas, et siis võivad lambad pimedaks jääda. Lapsed laulsid ja tantsisid ning kogusid endile paraja moonakoti.
Ka Puhhide lapsed tuiskasid mööda maja ringi olles enne suure õhinaga endale kulinaid ja ehteid külge riputanud. Ega iga päev ole võimalik sellist tralli kaasa teha. Poisidki valisid üksteise võidu endale parukaid. Puhhid olid endaga kaasa haaranud kadriema ja karu. Karu ülesandeks oli enne talveunne minekut pererahva tubade puhtust kontrollida. Karud, muide, lähevad peale kadripäeva oma koopasse. Ka meie karukene sai rahuliku südamega talveunne minna, sest maja oli väga puhas. Lapsed küsisid pererahva käest küsimusi ja mõistatusi, et kontrollida nende teadmisi. Tõeliseks pähkliks osutus mõistatus: pere sööb, laud laulab. Pakuti kassi, mis iseenesest pole ju ka vale, aga õige vastus oli ikka siga. Ununenud oli, et kadripäeval ei tohi kududa, heegeldada, kedrata. Vanarahvas arvas, et siis võivad lambad pimedaks jääda. Lapsed laulsid ja tantsisid ning kogusid endile paraja moonakoti.
09.11.2021 Mardipäev
Mardipäeva tarbeks tegid lapsed maskid, et keegi neid ära ei tunneks. Krõlli lapsed käisid mardisandiks Lepatriinude rühma ja maja töötajate juures. Lisaks soovisime üle aia tervist ja jõudu sõimelastele. Kuigi mardisante oli kohal kolm, tantsisid ja laulsid nad julgelt. Lisaks esitasid mardisandid ka kolm eriti rasket mõistatust.
04.11.2021 Kohtumine metsisega
Juba mõnda aega on sotsiaalmeedias levinud pilte ja juttu, et Sindis liigub ringi metsis. Täna jõudis ta meie lasteaia aia taha, kus kõik suured ja väikesed tema tegemisi uudistada said. Rõõm kohtumisest oli eriti suur, sest seda ei juhtu ju iga päev, et keset linna võib kohata II kategooria looduskaitsealust linnuliiki.
21.10.2021 Saagikoristus
Sellel aastal on sooja jätkunud väga pikaks ajaks ja lapsed said veel oktoobri lõpuski kasvuhoonest saaki korjata.
14.10.2021 Ohutuspäev
Meil oli täna lasteaias väga meeleolukas ohutuspäev. Külas käisid politseinikud, kes tutvustasid politseikoera tööd, politseiautot, helkurite ja kiivri kandmise vajalikkust ning ohutut liiklemist nii jalakäijana kui jalgrattaga. Suur aitäh Veronika Soonmann, Andris Avamere, Birgit Karu ja lõvipoeg Leo!
Tarkusi matkamisest Puhhid ja Sipsikud, Midrilinnud
Sipsikute, Puhhide ja Midrilindude lapsed osalesid "Tarkusi matkamisest" teisel õppepäeval. Sel korral tuli matkajuht Triin ise meie juurde ja käisime temaga Sindi pargis. Triin õpetas meile, kuidas tuld teha ja kuidas kompassi kasutada.
07.10.2021 Vanapaber pole praht
Võtsime ka sel aastal osa üleskutsest "Vanapaber pole praht". Vanapaber ja pappkastid korjati kokku nii rühmadest, kodudest kui vanemate töö juurest. Konteineri juures oli sagimist märgata päris tihti. Kampaania käigus kogusime kokku 3946,75kg vanapaberit. Rühmadest võtsid osa Krõllid, Mesimummid, Naerukillud, Nublud, Pesamunad, Puhhid, Päikesejänkud ja Sipsikud. Kõige aktiivsemad kogujad olid Päikesejänkud, kes said kokku 1023kg paberit. Lastest tõi kõige rohkem vanapaberit Alisia (580kg) Päikesejänkudest ja töötajatest andis suurima panuse Kristel, kelle arvele laekus 880kg.
06.10.2021 Õpetajate matk
Sindi lasteaia töötajad osalesid ETKA Andrase Õpitunnis 06. oktoobril 2021. Teemaks oli matk „Tunne kodukoha ajalugu“ koos Marko Šoriniga. Saime teada, kuidas Sindi endale nime sai, miks riietusid sintlased paremini kui pärnakad, kus asus "neegriküla", milles Sindi on olnud esimene ja palju muud huvitavat. Pilk peatus ka Sindi lasteaia ajaloolistel asukohtadel. Kahjuks oli aeg piiratud ja seetõttu jäi palju põnevat Sindi linna ajaloost, arhitektuurimälestistest ja legendidest kuulmata. Loodame lähitulevikus minna pikemale matkale, et kuulmata jäänud lood meieni jõuaksid.
01.10.2021 Kompostri tühjendamine
Kas teie teate, mis peitub kompostri sees? Meie lasteaia lapsed teavad seda nüüd väga hästi. Lammutasime koos lastega kompostri laiali ja vedasime tekkinud väärtusliku kraami peenardele ning puude ja põõsaste alla laiali. Kompostrist leidsime peale rammusa mulla ja vihmausside ka näiteks väikese noa ja kommipabereid. Oi, oi oi! Kas ikka leidub veel inimesi, kes ei tea, et need asjad sinna ei kuulu?
27.09.2021 Krõllid võtsid porgandeid
Suvel kastsime oma porgandeid usinalt ja rohisime peenrakastist umbrohtu. Samuti said porgandid harvendatud, et neil oleks ikka ruumi kasvada. Ja neid kasvas palju! Täna tõmbasime peenrast välja pikki, lühikesi, jämedaid ja kõveraid porgandeid ning mõned kartulid leidsime ka. Üles võetud porgandid viisime kööki kokkadele, et nad meile nendest midagi maitsvat valmistaks. Osa porgandeid jätsime veel peenrasse, sest nendest saavad talvel lumememmede ninad.
On peenral palju porgandeid -
küll suuri ja ka väikeseid!
Kuid üks on pikem veel kui pikk
ja väga-väga õnnelik:
"Olen kindlasti just mina
talvel lumememme nina!"
On peenral palju porgandeid -
küll suuri ja ka väikeseid!
Kuid üks on pikem veel kui pikk
ja väga-väga õnnelik:
"Olen kindlasti just mina
talvel lumememme nina!"
20-24.09.2021 Spordinädal „Liikudes võidad alati“
Meie lasteaia spordinädal algas üheskoos muusika saatel võimeldes, millega äratati üles keha ja virgutati meeled. Spordinädala esimene päev oli jooksupäev. Õuealale oli üles seatud neli erinevat jooksu võimalusega tegevuskohta: kiirjooks, kestvusjooks, selg ees jooks ja takistusjooks.
Teisipäev oli pühendatud käimisele. Näiteks Päikesejänkud käisid discgolfi rajal ja sõpruse pargis, Sipsikud ja Krõllid käisid vallavalitsuse juures ja pargis. Kui jalad ära väsisid, sai veidi kiigutud või keha kinnitatud. Kuna vanarahva tarkus ütleb, et kastanimuna taskus hoiab tervise korras, pani iga väike Sipsik oma taskupõhja ühe tervist hoidva pruuni pallikese. Väikestele Nubludele hakkas aga jalutamine nii meeldima, et jalutati kahel päeval. Üks päev käidi kiriku pargis, kus uuriti erinevaid puid ja käidi ka jõe ääres. Teisel päeval tehti ring Sindi Gümnaasiumi lähedal olevas pargis.
Kolmapäev oli viskamispäev. Visata võis kõiki ja kõike aga meie põnnid viskasid liivakotte, kastanimune ja palle. Loomulikult alustati päeva ühissoojendusega, et asjad ikka võimalikult täpselt ja kaugele lendaksid. Päev lõpetati lõõgastava kogu keha venitusega.
Neljapäeval kaasati personal - käimispäev. Tutvusime kärestiku ja Sindi jõeäärse kallasrajaga ja uudistasime Sindi väliujulat. Raja läbimise tunnustuseks premeeriti osalejaid diplomi ja spordikotiga. Lastele korraldas samal päeval aga jalgpalliklubi Poseidon jalgpallipäeva, kus osalesid 5-6 ja 6-7aastased lapsed. Lapsed proovisid erinevaid osavusharjutusi.
Spordinädala viimane päev oli liikumismängude päev, kus lapsed said erinevates kohtades vahvaid liikumismänge mängida. Päikesepaisteline spordinädal pakkus meile kõigile liikumisrõõmu igasse päeva!
Teisipäev oli pühendatud käimisele. Näiteks Päikesejänkud käisid discgolfi rajal ja sõpruse pargis, Sipsikud ja Krõllid käisid vallavalitsuse juures ja pargis. Kui jalad ära väsisid, sai veidi kiigutud või keha kinnitatud. Kuna vanarahva tarkus ütleb, et kastanimuna taskus hoiab tervise korras, pani iga väike Sipsik oma taskupõhja ühe tervist hoidva pruuni pallikese. Väikestele Nubludele hakkas aga jalutamine nii meeldima, et jalutati kahel päeval. Üks päev käidi kiriku pargis, kus uuriti erinevaid puid ja käidi ka jõe ääres. Teisel päeval tehti ring Sindi Gümnaasiumi lähedal olevas pargis.
Kolmapäev oli viskamispäev. Visata võis kõiki ja kõike aga meie põnnid viskasid liivakotte, kastanimune ja palle. Loomulikult alustati päeva ühissoojendusega, et asjad ikka võimalikult täpselt ja kaugele lendaksid. Päev lõpetati lõõgastava kogu keha venitusega.
Neljapäeval kaasati personal - käimispäev. Tutvusime kärestiku ja Sindi jõeäärse kallasrajaga ja uudistasime Sindi väliujulat. Raja läbimise tunnustuseks premeeriti osalejaid diplomi ja spordikotiga. Lastele korraldas samal päeval aga jalgpalliklubi Poseidon jalgpallipäeva, kus osalesid 5-6 ja 6-7aastased lapsed. Lapsed proovisid erinevaid osavusharjutusi.
Spordinädala viimane päev oli liikumismängude päev, kus lapsed said erinevates kohtades vahvaid liikumismänge mängida. Päikesepaisteline spordinädal pakkus meile kõigile liikumisrõõmu igasse päeva!
24.09.2021 Puhhide katse tomatitega
Kui Puhhid 10. septembril üle kasvuhooneukse piiluma läksid, kas kasvuhoones oleks vaja midagi toimetada, siis leidsid nad lisaks punastele tomatitele ka mõned mahakukkunud rohelised tomatid. Selleks, et need tomatid raisku ei läheks, pakkusid õpetajad lastele välja, et nad võiks need rohelised tomatid rühma viia ja pimedasse kasti sisse panna, et siis jälgida, mis tomatitega pimedas juhtub. Lapsed jälgisid tomateid iga päev ja juba varsti oli näha, kuidas kõige suurem tomat värvi muutma hakkas. Üks väike tomat läks samuti punaseks, kuid kobaraga tomatid jäidki roheliseks ja hakkasid krimpsu tõmbama. Need kaks tomatit, mis punaseks läksid, leidsid aga tee laste võileibadele. Küll on need omakasvatatud tomatid ikka maitsvad!
17.09.2021 Prüginädal
Ka sel aastal käisid rühmad maailmakoristuspäeva raames Sindis erinevates kohtades prügi koristamas. Sipsikud käisid sarnaselt eelmisele aastale jõe ääres, Tibud kiriku pargis, Päikesejänkud koristasid erinevates parkides, Lepatriinud kohviku kõrval mänguväljakul ning pargis ja Krõllid Sindi suurel mänguväljakul. Kõik rühmad jõudsid järeldusele, et prügi oli sel korral oluliselt vähem kui eelnevatel kordadel. Peamiselt leiti suitsukonisid, kommipabereid, maske jms. Kusjuures, Krõllide rühma lapsed leidsid prügi koristusel ka väärtuslikke esemeid - ühe sõrmuse ja kahesendise.
Lisaks prügikoristusele alustas Sipsikute rühm katset prügiga, et näha, mis tegelikult looduses prügiga juhtub ja miks me peaks selle loodusest ära koristama. Oma peenrakasti maeti üks õun, üks papist šokolaadikarp ja plastikust smuuti pudel. Enne prügi matmist arutleti lastega, mis võiks olla juhtunud nende asjadega kevadeks ning millise asja lagunemine võtab looduses kõige kauem ja kõige vähem aega.
Sipsikud pakkusid välja, et maetud õun laguneb meil kevadeks ära ja sellest saab muld. Julgemad arvasid, et sellest õunast on õunapuu kasvama hakanud. Ka pappkarbiga jõuti ühisele arvamusele, et see laguneb ära, kuid jäädi kahtlema, kas ikka täielikult, ehk leiame kevadel veel tükke sellest karbist? Kõige rohkem tekitas eriarvamusi plastpudel. Osa lapsi arvas, et kevadel me seda peenrakastist enam ei leia, sest see on täielikult lagunenud ja mullaks saanud. Teine osa arvas, et pudel on kaotanud oma värvi ja on osaliselt lagunenud. Pakuti ka, et pudelil hakkab esimesena lagunema kork ja kevadeks on see pudel mulda täis. Kõigi kolme asja puhul oli kindel aga see, et kevadeks on need saanud mullaseks.
Peale asjade peenrakasti matmist märgistati need väikeste sildikestega, et neid kevadel lihtsam välja kaevata oleks. Eks näis, kas Sipsikute ennustused peavad paika.
Lisaks prügikoristusele alustas Sipsikute rühm katset prügiga, et näha, mis tegelikult looduses prügiga juhtub ja miks me peaks selle loodusest ära koristama. Oma peenrakasti maeti üks õun, üks papist šokolaadikarp ja plastikust smuuti pudel. Enne prügi matmist arutleti lastega, mis võiks olla juhtunud nende asjadega kevadeks ning millise asja lagunemine võtab looduses kõige kauem ja kõige vähem aega.
Sipsikud pakkusid välja, et maetud õun laguneb meil kevadeks ära ja sellest saab muld. Julgemad arvasid, et sellest õunast on õunapuu kasvama hakanud. Ka pappkarbiga jõuti ühisele arvamusele, et see laguneb ära, kuid jäädi kahtlema, kas ikka täielikult, ehk leiame kevadel veel tükke sellest karbist? Kõige rohkem tekitas eriarvamusi plastpudel. Osa lapsi arvas, et kevadel me seda peenrakastist enam ei leia, sest see on täielikult lagunenud ja mullaks saanud. Teine osa arvas, et pudel on kaotanud oma värvi ja on osaliselt lagunenud. Pakuti ka, et pudelil hakkab esimesena lagunema kork ja kevadeks on see pudel mulda täis. Kõigi kolme asja puhul oli kindel aga see, et kevadeks on need saanud mullaseks.
Peale asjade peenrakasti matmist märgistati need väikeste sildikestega, et neid kevadel lihtsam välja kaevata oleks. Eks näis, kas Sipsikute ennustused peavad paika.
16.09.2021 Lepatriinude kõrvitsaprojekt
Lepatriinude kasvama pandud kõrvitsaseemnest kasvas suur-suur kõrvits. Õpetajad lõikasid selle lahti ja jagasid kodudesse sooviga, et iga emme valmistaks sellest midagi maitsvat. Ülejärgmisel hommikul tulid lapsed uhke tundega lasteaeda, kaasas maitsvad hõrgutised. Rühmas valmistati koos lastega kõrvitsasmuutit. Kaeti pidulaud ning nauditi kõiki neid isuäratavaid toite: kõrvitsakotlette, kõrvitsasaia, kõrvitsakooke, kõrvitsamuhvineid, kõrvitsaküpsiseid ja kõrvitsasmuutit. Lepatriinud olid tänulikud kõrvitsale, kes täitis nende kõhud ja emmedele ning issile, kes katsid nende pidulaua.
15.09.2021 Puhhide kartulivõtt
Puhhide mais maha pandud kartulid said täna üles võetud. Õpetajad rääkisid, millal on õige aeg kartul üles võtta ja lapsed said rääkida, mida sellest teha saab. Kuna suvi oli väga palav, siis jäi saak veidi kesisemaks kui kevadel lootsime. Pärast kartulivõttu said lapsed proovida ise kartuleid koorida ja tükeldada. Järgmise päeva supp oli sama hästi kui Puhhide tehtud.
14.09.2021 Sipsikud ja Puhhid Rae järve matkarajal
Sipsiku ja Puhhi rühma lapsed said tänu KIKi projektile osa keskkonnahariduse õppeprogrammist "Tarkusi matkamisest". Rae järve ääres ootasid meid vahvad matkajuhid, kes olid alustuseks välja mõeldud põnevad mängud. Mängude käigus kordasime üle Eestis elavaid metsloomi ja putukaid ning suunati märkama erinevaid värve looduses. Peale mänge rääkis Triin, kuidas matkarajal ohutult liikuda ja millega metsas olles arvestama peaks. Oligi aeg teele asuda, ikka üksteise selja taga hanerivis. Esimeses peatuses tegime tutvust seentega - uurisime lähemalt kollast kärbseseent ja puravikku. Teise peatuse tegime marjapuhmaste juures - lapsed said metsa alt otsida pohli ja tähelepanelikumad leidsid ka mustikaid. Kolmandas peatuses uurisime laste riideid ja proovisime nuputada, milliseid riideid peaks metsas kandma, et meid võimalikult lihtne metsast üles leida oleks. Lisaks said lapsed teada, et metsa minnes tasub alati kaasa võtta kolm asja - vesi, lutsukomm ja soe pusa. Neljandas punktis ootas meid aga peitusemäng. Matkajuht võttis endaga kaasa 3 last ning peitis nad metsa alla. Ülejäänud lapsed pidid seisma oma koha peal ja vaatama, kas nad näevad, kuhu sõbrad peidetud on. Ainus, keda kohe märgati, oli roosa jopega laps. See katse illustreeris hästi, miks peab metsa minnes erksa värviga riided selga panema. Viimases punktis said lapsed aga nuputada, millisele loomale millised jäljed kuuluvad. Lõpetuseks lasid lapsed fantaasial lennata ja tegid looduslikest materjalidest erinevate metsloomade kujutisi. Enne bussi minemist jäi meil veel aega ka selleks, et teha üks väike amps ja lustida mänguväljakul. Lasteaeda tagasi jõudes teatasid lapsed kui ühest suust, et oli see vast lahe päev ja avaldasid soovi uuesti matkale minna.
13.09.2021 Saagikoristus kasvuhoonest
Kui kevadel 2021 rahuldati meie projekti taotlus PRIA-le täiendada olemasolevat kooliaeda kasvuhoonega. Tegevuse põhieesmärgiks oli laste kaasamine toidu kasvatamisse näitamaks lastele kuidas erinevad aedviljad (kurk, tomat, paprika jt) nende lauale jõuavad, saades seeläbi teadlikumaks ümbritsevast keskkonnast. Kasvuhoone rajamine ja seal taimede kasvatamine näitab lapsele, kuidas taim areneb mõne kuuga seemnest söödavaks viljaks. Lapsed saavad võrrelda samasuguseid taimi kasvuhoones ja kõrgpeenral ning kogeda kasvatamise erinevusi. Täna oligi jälle see päev, mil lapsed said kaasa lüüa saagikoristusel. Kasvuhoonest jõudis igasse rühma nii kurki kui tomatit, mis lõunasöögi kõrvale ära krõmpsutati. Küll need enda kasvatatud tomatid ja kurgid maitsevad ikka hästi.
09.09.2021 Lepatriinud, Krõllid, Mesimummid ja Päikesejänkud Jõulumäel
Päikesejänkud liikusid Jõulumäel ringi oma rühmaga ja avastasid, mida pakub sügisene mets. Igal lapsel oli kaasas oma ämber või korv, kuhu sai metsas leiduvaid ande korjata. Üks laps oli isegi seeneraamatu kaasa haaranud ja kui keegi metsa alt mõne seene leidis, siis kutsuti just tema oma raamatuga kohale, et teha kindlaks, kas seda seent tasub korvi panna või mitte. Õpetajad rääkisid ka lastele, miks tuleb seente korjamiseks nuga kasutada. Kui väsimus peale tuli, tehti väike puhkepaus, nositi kaasa võetud aedvilju ja võeti lonks vett, et matkarada ikka lõpuni vastu pidada. Jõulumäe maastik pakkus võimalusi igale maitsele - kes soovis, sai joosta mäest üles ja alla; ronida ja kes tundis, et seda liiga palju on, sai kulgeda rahulikult mööda teed. Päikesejänkud nautisid päeva väga ja soovisid juba järgmisel päeval tagasi minna.
Krõllid läbisid 1,5 km pikkuse Päkapiku matkaraja otsides punast linti ja noolt õige suuna valimisel, et mitte ära eksida. Laulsid, tantsisid, mõistatasid mõistatusi, said teada mõne päkapikkude tarkusetera, sõid, pohlamarju ja rosinaid ning jõid vett, helistasid päkapikkude kellukest, viskasid käbisid, kuulasid loodushääli. Matkarajal sai ronida ülesmäge ja joosta allamäge, teha jõutrenni proovides tõsta palki, viskasid käbisid. Raja läbimisel oli veel võimalus pisut ronida ja kiikuda koos sõpradega mänguväljakul.
Ka Mesimummid liikusid mööda päkapikurada, kus nii mõnigi peatus tehtud sai. Silma jäi mitmeid marju ja seeni - osa juba tuttavad ja osa täiesti uued. Mesimummide arvates on Jõulumägi põnev koht, kus korrata varem õpitud puid, marju ja seeni.
Lepatriinud jalutasid erinevetel radadel. Joosti mäest üles ja alla, turniti krossiradadel ja vantsiti kõige kõrgemale sillale. Kogu teekonna vältel korjasid Lepatriinud männitutte, sammalt, käbisid ja huvitavaid oksi, et nendest lasteaias sügisepoisi kompositsioon teha. Metsa alt korjati ja söödi ka vitamiinirikkaid pohlamarju.
Krõllid läbisid 1,5 km pikkuse Päkapiku matkaraja otsides punast linti ja noolt õige suuna valimisel, et mitte ära eksida. Laulsid, tantsisid, mõistatasid mõistatusi, said teada mõne päkapikkude tarkusetera, sõid, pohlamarju ja rosinaid ning jõid vett, helistasid päkapikkude kellukest, viskasid käbisid, kuulasid loodushääli. Matkarajal sai ronida ülesmäge ja joosta allamäge, teha jõutrenni proovides tõsta palki, viskasid käbisid. Raja läbimisel oli veel võimalus pisut ronida ja kiikuda koos sõpradega mänguväljakul.
Ka Mesimummid liikusid mööda päkapikurada, kus nii mõnigi peatus tehtud sai. Silma jäi mitmeid marju ja seeni - osa juba tuttavad ja osa täiesti uued. Mesimummide arvates on Jõulumägi põnev koht, kus korrata varem õpitud puid, marju ja seeni.
Lepatriinud jalutasid erinevetel radadel. Joosti mäest üles ja alla, turniti krossiradadel ja vantsiti kõige kõrgemale sillale. Kogu teekonna vältel korjasid Lepatriinud männitutte, sammalt, käbisid ja huvitavaid oksi, et nendest lasteaias sügisepoisi kompositsioon teha. Metsa alt korjati ja söödi ka vitamiinirikkaid pohlamarju.
30.07.2021 Suvi aias
Suurem osa lapsi on läinud küll suvepuhkusele, kuid enne seda jõudsid nad ära istutada kevadel hoole ja armastusega kasvatatud taimed. Päikesejänkude külvatud herneste ja Nublude maasikatega said maiustada suvised koondrühmad. Kui kurki oleme juba mõnda aega oma kasvuhoonest saanud, siis nüüd on valmis saanud esimesed tomatid ja paprikadki kosuvad jõudsasti. Ka Lepatriinude kõrvits kasvab hoolega. Puhhide peenrakastis kasvavad veel kartulid, Krõllidel porgandid, Nubludel till ja petersell, Sipsikutel sibul.
31.05.2021 Krõllid kasvatasid lilli
Märtsi lõpus otsustasime külvata lilleseemneid. Lootsime, et iga laps saab oma emale ühe lille kinkida, kui emadepäev kätte jõuab. Külvasime munakarpidesse võõrasemasid ning valget ja sinist lobeeliat. Taimede tärkamine oli väga vaevaline. Kahjuks emadepäeval olid taimed veel liiga väikesed ja seega lasime taimedel veel kasvada. Nii sai iga laps lillepoti koju viia hoopis maikuu viimasel päeval, kui sellele õppeaastale joone alla tõmbasime ja suvepuhkusele läksime.
27.05.2021 Lõpetajad istutasid puu
Veel enne kui Mürakarud ja Naeurkillud lasteaiaga hüvasti jätsid, et sügisel sammud kooli poole seada, saadi kokku õuealal, et koos üks puu istutada. Sel korral oli selleks valitud punane sarapuu, et täiendada juba olemasolevat dendroparki. Sarapuu toimetas lasteaeda kohale Naerukildude rühma lapsevannem ja hoolekogu esimees Mehis mets, kes ka ise istutamisel kaasa lõi. Lapsed aitasid auku turbaga täita ja puud kasta, et see ikka ilusasti kasvama hakkaks. Lapsed said teada, et sarapuud kutsutakse rahvasuus ka pähklipuuks ja tegelikult polegi ta puu, vaid hoopis põõsas. Loodame, et kunagi, kui sarapuu ka pähkleid kandma hakkab, näevad lapsed peale pähklita ja lindude, kes neid söövad, ka oravat, kes oma talvevarusid meie pähklipuu viljadega täiendamas käib. Lapsed lubasid oma puud vaatamas käia ka siis, kui nad on juba koolilapsed.
24.05.2021 Kasvuhoone, tilkkastmissüsteem, kiirkomposter & anumad vihmavee kogumiseks
Kasvuhoone soetamise idee on meil pikalt mõtteis olnud ja nüüd saab see lõpuks teoks! Seemned on lastel juba külvatud ja väikesed taimedki pottides kasvamas. 12.05 tegime algust mulla vedamisega, kus lapsedki rõõmsalt kaasa lüüa said. Täna aga jõudis meie kaua oodatud kasvuhoone kohale ja pandi püsti. Peatselt saavad laste hoolsate käte poolt tomatid ja kurgid mulda pistetud ning kaugel see saagikoristuski enam on.
Lisaks kasvuhoonele jõudsid lasteaeda ka kiirkomposter, tilkkastmissüsteem ja anumad vihmavee kogumiseks. Toetust asjade soetamiseks saime PRIA "Kooliaedade rajamine ja hooldamine" taotlusvoorust.
Lisaks kasvuhoonele jõudsid lasteaeda ka kiirkomposter, tilkkastmissüsteem ja anumad vihmavee kogumiseks. Toetust asjade soetamiseks saime PRIA "Kooliaedade rajamine ja hooldamine" taotlusvoorust.
17.05.2021 Krõllide kevadkülv
Sellel kevadel otsustasid Krõllid külvata peenrasse porgandiseemned. Alustasime peenrakasti rohimises. Kuna maapind peenrakastis oli väga kõva ja kuiv, siis tuli see esmalt külviks ette valmistada. Selleks kaevasime oma peenrakasti läbi, niisutasime mulla ja alles siis said Krõllid seemnete külvamisega alustada. Küll see muld sai pehmeks ja õhuliseks peale kaevamist. Kuna peenrakastist tuli palju umbrohtu ja kastmisvett jäi ka üle, siis suundusid lapsed nendega mudakööki mängima. Umbrohust valmistati imemaitsvad toidud ja kastmisveega pesti peale toidutegu nõud puhtaks.
12.05.2021 Siseterviserada
Meie lasteaed võttis osa sihtasutuse Eesti Terviserajad konkursist “Hakkame liikuma!” Osalesime ühe toreda pildikollaažiga, mis tutvustas meie laste ja õpetajate liikumislusti õues. Konkursil osales 47 kooli ja 126 lasteaeda üle Eesti. Õnn naeratas neist 50-le. Kahjuks meie nende hulka ei pääsenud. Olles tervistedendav lasteaed, ei lasknud me ennast sellest heidutada ja siseterviserada tuli ikkagi, sest siseruumides oleks ka igapäevaselt sportida vaja. Terviserada on kasutuses eelkõige muusika- ja liikumistunni eel ja järel, mil toimub liikumine läbi lasteaia koridoride. Samuti on meie liikumisõpetaja aktiivselt kasutanud rada lastele tutvustamiseks ja oma tegevuste mitmekesistamiseks. Agarateks liikumisraja kasutajateks on osutunud ka maja töötajad, kes liiguvad koridorides nii keksudel hüpates kui täppidel tippides, vahel sekka ka mõni venitusharjutus. Ilus värviline terviserada pakub rõõmu nii suurtele kui väikestele.
14.05.2021 Räpina aianduskooli kurgisõbrad
Aasta algas meie jaoks põneva projektiga. Nimelt liitusime Räpina aianduskooli projektiga, mille raames sai kasvatada kurke. Esimesed kurgiseemned saime kätte veebruari keskel ja projekt kestab kuni 16. maini. Algus oli paljutõotav - Mesimummide, Päikesejänkude, Puhhide, Sipsikute, Midrilindude ja Mürakarude rühma saabusid, potid, alused, muld, õpetused,seemned ja nõnda see alguse sai.
Mürakarud
Ka Sipsikud ja Mesimummid said saagist rõõmu tunda. Taimed kasvasid koguni nii suureks, et kõik aknad olid kaetud kurgi lehtede ja vartega ning kurke oli taimede küljes palju.
Puhhid panid oma seemned potti veebruaris ja kui alguses hakkasid taimed jõudsalt kasvama, siis saaki Puhhid ei saanud. Kuigi lapsed hoolitsesid taimede eest ilusti, siis aprillis hakkasid taimed kollaseks muutuma ja kuivasid ära.
Päikesejänkud külvasid kurke lausa kolm korda. Ikka lootuses, et oma kasvatatud taimedelt saaki saada, kuid kõik korrad ebaõnnestusid. Igal korral tuli kurkidel kenasti välja kaks põhilehte, kuid seejärel hakkasid lehed kollakaks muutuma, keerasid servad alla poole ja lõpuks hävisid. Põhjusele, miks Päikesejänkude taimed suureks ei kasvanud, me jälile ei saanudki. Mulla kotti avades, tuli sealt välja ebameeldiv lõhn. Põhjalikumal uurimisel oli mulla peal ja hiljem ka väikeste taimede ümber näha hallikat korda ning väikesi lendavaid putukaid. Päikesejänkud otsisid põhjust ka juurestikust, kuid juurestik tundus vaatluse põhjal küll täiesti terve.
Mürakarud
Ka Sipsikud ja Mesimummid said saagist rõõmu tunda. Taimed kasvasid koguni nii suureks, et kõik aknad olid kaetud kurgi lehtede ja vartega ning kurke oli taimede küljes palju.
Puhhid panid oma seemned potti veebruaris ja kui alguses hakkasid taimed jõudsalt kasvama, siis saaki Puhhid ei saanud. Kuigi lapsed hoolitsesid taimede eest ilusti, siis aprillis hakkasid taimed kollaseks muutuma ja kuivasid ära.
Päikesejänkud külvasid kurke lausa kolm korda. Ikka lootuses, et oma kasvatatud taimedelt saaki saada, kuid kõik korrad ebaõnnestusid. Igal korral tuli kurkidel kenasti välja kaks põhilehte, kuid seejärel hakkasid lehed kollakaks muutuma, keerasid servad alla poole ja lõpuks hävisid. Põhjusele, miks Päikesejänkude taimed suureks ei kasvanud, me jälile ei saanudki. Mulla kotti avades, tuli sealt välja ebameeldiv lõhn. Põhjalikumal uurimisel oli mulla peal ja hiljem ka väikeste taimede ümber näha hallikat korda ning väikesi lendavaid putukaid. Päikesejänkud otsisid põhjust ka juurestikust, kuid juurestik tundus vaatluse põhjal küll täiesti terve.
30.04.2021 Aprill on südamekuu
Aprillikuu jooksul on lasteaias aset leidnud temaatilised nädalad. Esimesel nädalal keskendusime liikumismängudele, teisel vaimsele tervisele, kolmandal matkamisele ja neljandal nädalal oli fookuses ohutu liikumine liikluses. Kuid enne teemanädalaid, esimesel aprillil, kepsutasid meie lasteaia hoovi peal ringi jänesed, kes igale rühmale korvitäie mune ära peitsid. Kohe-kohe olid saabumas ju lihavõtted. Korvini jõudmiseks pidid lapsed jälgima juhtnööre ja täitma erinevaid ülesandeid.
Liikumisnädala raames selgitasime rühmade seas välja popimad liikumismängud nii toas kui õues. Kokku mängiti 28 erinevat mängu. Aiarühmade lemmikuks kujunes ülekaalukalt "Haned, luiged - tulge koju!", kuid korduvalt mängiti veel "Puukulli", "Mis kell on, härra hunt?" ja "Tagumine paar ette/välja". Sõimerühmade lemmikud olid "Püüa mind kinni" ja "Karuke".
Vaimsele tervisele pühendatud nädalal tegutsesime rohkem Vaikuse toas, kus toimus igale rühmale näidistund. Viisime läbi rahustavaid tegevusi, praktilisi harjutusi, lugesime meelerahu muinasjutte ja kuulasime tähistaeva all lõõgastavat muusikat. Lastele on Vaikuse toas alati väga meeldinud ja kui lahkuma peab, siis hakatakse juba uurima, millal siia jälle tagasi tulla saab.
19.-23.04 oli matkanädal. Selle raames ärgitati nii suuri kui väikeseid rohkem liikuma. Traditsiooniks saanud matkadest sai osa kogu lasteaiapere. Kui lapsed matkasid lasteaia ümbruses, siis personal võtsid ette jalgrattamatka lasteaia juurest Raeküla linnuvaatlustorni, kus tutvuti rannaniidul olnud lindudega ja peeti üks tervislik piknik. Inimesed kipuvad tihti unustama, kui tore on liikuda, aga kui neid veidi tagant utsitada, on tulemus piltidelt näha.
Ohutu liiklemise nädalal käis meil külas politseinik, kes rääkis lastele, milline on korras jalgratas liiklusesse minekuks ja kuidas ennast liikluses nähtavaks teha ning kaitsta. Lisaks sellele tehti munakatset, et näha, kuidas kiiver kaitseb pead. Lastele olid reeglid tuttavad ja nad oskasid ilusasti kaasa rääkida. Pärast said lapsed oma teadmisi ja oskusi proovile panna lasteaia rattaplatsil.
Südamekuu lõpuks jõudsid meieni ka Suukooli hambaprojekti kingitused. Kõik meie tublid hambapesijad said endale diplomi ja hambaharja. Seekord osales projektid viis rühma - Sipsikud, Puhhid, Naerukillud, Mürakarud ja Mesimummid.
Liikumisnädala raames selgitasime rühmade seas välja popimad liikumismängud nii toas kui õues. Kokku mängiti 28 erinevat mängu. Aiarühmade lemmikuks kujunes ülekaalukalt "Haned, luiged - tulge koju!", kuid korduvalt mängiti veel "Puukulli", "Mis kell on, härra hunt?" ja "Tagumine paar ette/välja". Sõimerühmade lemmikud olid "Püüa mind kinni" ja "Karuke".
Vaimsele tervisele pühendatud nädalal tegutsesime rohkem Vaikuse toas, kus toimus igale rühmale näidistund. Viisime läbi rahustavaid tegevusi, praktilisi harjutusi, lugesime meelerahu muinasjutte ja kuulasime tähistaeva all lõõgastavat muusikat. Lastele on Vaikuse toas alati väga meeldinud ja kui lahkuma peab, siis hakatakse juba uurima, millal siia jälle tagasi tulla saab.
19.-23.04 oli matkanädal. Selle raames ärgitati nii suuri kui väikeseid rohkem liikuma. Traditsiooniks saanud matkadest sai osa kogu lasteaiapere. Kui lapsed matkasid lasteaia ümbruses, siis personal võtsid ette jalgrattamatka lasteaia juurest Raeküla linnuvaatlustorni, kus tutvuti rannaniidul olnud lindudega ja peeti üks tervislik piknik. Inimesed kipuvad tihti unustama, kui tore on liikuda, aga kui neid veidi tagant utsitada, on tulemus piltidelt näha.
Ohutu liiklemise nädalal käis meil külas politseinik, kes rääkis lastele, milline on korras jalgratas liiklusesse minekuks ja kuidas ennast liikluses nähtavaks teha ning kaitsta. Lisaks sellele tehti munakatset, et näha, kuidas kiiver kaitseb pead. Lastele olid reeglid tuttavad ja nad oskasid ilusasti kaasa rääkida. Pärast said lapsed oma teadmisi ja oskusi proovile panna lasteaia rattaplatsil.
Südamekuu lõpuks jõudsid meieni ka Suukooli hambaprojekti kingitused. Kõik meie tublid hambapesijad said endale diplomi ja hambaharja. Seekord osales projektid viis rühma - Sipsikud, Puhhid, Naerukillud, Mürakarud ja Mesimummid.
22.04.2021 Krõllide taimed kodudes
Juba mõnda aega tagasi tegid Krõllide õpetajad oma rühma peredele üleskutse külvata koos lapsega seemneid ja kasvatada taimi aknalaual. Nüüd, kui taimed juba suuremad on, saatsid lapsevanemad pildid. Kodus kasvatati amplis maasikaid, aknalaual paprikat ja chillit. Lisaks veel tomatit, redist ja kapsast.
04.04.2021 Vaikuse tuba & koolitused
Osalesime Pärnumaa Omavalitsuste Liidu terviseedenduslikul konkursil "Sisemine tasakaal 3", mis oli suunatud vaimse tervise väärtustamisele. Tänu projektile sai märtsi lõpuks valmis meie "Vaikuse tuba", mis pimeduses väga maagiliseks kohaks muutub. Aprilli kolmandal nädalal plaanime rohkem vaimsele tervisele keskenduda ja siis toimuvad "Vaikuse toas" ka näidistunnid rühmadele. Edaspidi jääb tuba kasutamiseks kõigile väikestele ja suurtele.
Sama projekti raames viidi läbi ka kaks koolitust - jaanuaris toimus joogakoolitus lastele ning märtsis tööstressi ja läbipõlemise koolitus õpetajatele.
Sama projekti raames viidi läbi ka kaks koolitust - jaanuaris toimus joogakoolitus lastele ning märtsis tööstressi ja läbipõlemise koolitus õpetajatele.
01.03.2021 Salatikuu
Veebruaris oli meie lasteaias salatisõprade kuu, mille raames tervishoiutöötaja Kairi külastas rühmasid, et lastega koos värskeid salateid valmistada. Rääkisime lastega köögi-ja puuviljadest ning vaatasime, millistes kohtades ja mil viisil nad looduses kasvavad. Kas sina tead, et maapähkel elabki maa all? Roheline sibul on mugulsibula juuksed? Ja kus küll need seesamiseemned ennast looduses peidavad? Põnevaks läks muidugi siis, kui panime laua peale lõikelauad, noad, kausid ja köögikombaini, et lapsed saaksid ennast meisterkokkadena proovile panna. Kõik tahtsid hakkida, viilutada, segada, kuni erinevatest aedviljadest sai valmis üks maitsev salat. Piltidel Pesamunad porgandisalatit tegemas ja Nublud õunaspiraale söömas. Salatikuust valminud videot näeb meie Facebooki lehelt:
https://www.facebook.com/100057535176202/videos/260964968861769
https://www.facebook.com/100057535176202/videos/260964968861769
16.02.2021 Vastlapäev
„Hõissa, meil on vastlad. Saame kokku suure kuuse juures.“ Sellise kutse said Sindi lasteaia rühmad, et tulla 16. veebruaril vastlapäeva tähistama lasteaia õuealale. Taevataat oli sellel aastal lume jagamisega helde ja vastlapäevaks oli maa kaetud koheva lumevaibaga. Üle mitme aasta oli saabunud võimalus pidada lumist vastlapäeva.
Eri kellaaegadel saabusid rühmad kokkulepitud kohale. Esmalt said lapsed teada, et vastlapäeval hakkab talve teine silm vett jooksma. Ühiselt arutledes jõuti teadmisele, mida see ütlus tähendab. Vastlarajale mineku eel toimus rajakaartide loos, et teada saada rühma liikumisteekond. Teekonnal liikudes said lapsed teada ja proovida erinevaid vastlakombeid.
Kadaajamine oli enamikule teadmata tegevus. Vanasti kuulus see vastlakommete hulka, kõigest halvast ja kurjast vabanemiseks aeti riidenukk ehk kada keppidega külast välja. Muutsime kadaajamise tänapäevasemaks. Rühmas oli lastel võimalus paha tuju paberile joonistada ja paber kortsutada. Kortsutatud paberid pandi ühte koledasse kotti ja nii tekkis igale rühmale paha tuju kada. Ühes tegevuskohas oligi lastel vaja keppidega lükates ajada paha tuju kada suurde kotti.
Edasi liikudes nägid lapsed tegevuskohas sea sääreluust tehtud vastlavurri. Neil oli võimalus proovida vurri keerlema saada. Ei olnudki lihtne ülesanne. Tänapäevasemalt said osalejad vurritada erineva suurusega rõngaid. Märguande peale järgmisse kohta liikudes said lapsed teada veel ühest vastlakombest – noori hobuseid õpetati vastlapäeval jooksma. Kaks last teineteise selja taga, lina nende vahel. Hoburakend sai harjutama ja jooksma hakata. Rõõmu ja elevust valmistas liikuvasse korvi palli viskamine. Ega vastlaliug ka laskmata jäänud. Peale lasteaias toimunut läksid kõik rühmad kelgumäele.
Sõimerühmadki said osa vastlapäevast. Nemadki joonistasid paha tuju ja panid kotti, et hiljem seda keppidega togida. Väikese vastlaliu tegid samuti. Tuppa tulles ootas lapsi kombekohaselt hernesupp ja vastlakukkel.
Vastlapäeva õnnestumise eest kandsid hoolt Sindi lasteaia tervisenõukogu liikmed. Vastlamängu „kellamees” oli õppealajuhataja Reine Tänav, andes vilega märku, millal on aeg edasi liikuda järgmisse tegevusse. Peale lõunauinakut vastlateema jätkus. Lapsed said värvida erinevaid vastlateemalisi pilte. Koolieelikutel oli lisaks vaja lahendada ristsõna. Läbi mängu said lapsed uusi teadmisi ja kogemusi. Korraldajate ja osalejate arvates oli õnnestunud vastlapäeva tähistamine. Hõissa, meil olid vastlad!
Eri kellaaegadel saabusid rühmad kokkulepitud kohale. Esmalt said lapsed teada, et vastlapäeval hakkab talve teine silm vett jooksma. Ühiselt arutledes jõuti teadmisele, mida see ütlus tähendab. Vastlarajale mineku eel toimus rajakaartide loos, et teada saada rühma liikumisteekond. Teekonnal liikudes said lapsed teada ja proovida erinevaid vastlakombeid.
Kadaajamine oli enamikule teadmata tegevus. Vanasti kuulus see vastlakommete hulka, kõigest halvast ja kurjast vabanemiseks aeti riidenukk ehk kada keppidega külast välja. Muutsime kadaajamise tänapäevasemaks. Rühmas oli lastel võimalus paha tuju paberile joonistada ja paber kortsutada. Kortsutatud paberid pandi ühte koledasse kotti ja nii tekkis igale rühmale paha tuju kada. Ühes tegevuskohas oligi lastel vaja keppidega lükates ajada paha tuju kada suurde kotti.
Edasi liikudes nägid lapsed tegevuskohas sea sääreluust tehtud vastlavurri. Neil oli võimalus proovida vurri keerlema saada. Ei olnudki lihtne ülesanne. Tänapäevasemalt said osalejad vurritada erineva suurusega rõngaid. Märguande peale järgmisse kohta liikudes said lapsed teada veel ühest vastlakombest – noori hobuseid õpetati vastlapäeval jooksma. Kaks last teineteise selja taga, lina nende vahel. Hoburakend sai harjutama ja jooksma hakata. Rõõmu ja elevust valmistas liikuvasse korvi palli viskamine. Ega vastlaliug ka laskmata jäänud. Peale lasteaias toimunut läksid kõik rühmad kelgumäele.
Sõimerühmadki said osa vastlapäevast. Nemadki joonistasid paha tuju ja panid kotti, et hiljem seda keppidega togida. Väikese vastlaliu tegid samuti. Tuppa tulles ootas lapsi kombekohaselt hernesupp ja vastlakukkel.
Vastlapäeva õnnestumise eest kandsid hoolt Sindi lasteaia tervisenõukogu liikmed. Vastlamängu „kellamees” oli õppealajuhataja Reine Tänav, andes vilega märku, millal on aeg edasi liikuda järgmisse tegevusse. Peale lõunauinakut vastlateema jätkus. Lapsed said värvida erinevaid vastlateemalisi pilte. Koolieelikutel oli lisaks vaja lahendada ristsõna. Läbi mängu said lapsed uusi teadmisi ja kogemusi. Korraldajate ja osalejate arvates oli õnnestunud vastlapäeva tähistamine. Hõissa, meil olid vastlad!
24.11.2020 Krõlli rühma kadrisandid
Kadrisandid laulsid eeslaulja saatel kadripäeva laulu ja tuju laulu. “Kui sul tuju hea siis käsi kokku löö...”. Lisaks mängisid nööbimängu. Mängus oli vaja loendada nööbiauke. Lisaks toimus veel rühmas kadripäeva disko.
10.11.2020 Krõllid marti jooksmas
Mardisandid käisid naaber rühmas Tibudel külas. Laulsid ja tantsisid. Ettevalmistus oli põnev. Selleks, et tõeline mardisant olla, oli vaja kodust otsida sobilikud riided ja teha rühmas üks korralik näomaaling. Mardisandid laulsid traditsioonilist mardilaulu ja lisaks veel laulu “Kivikasukas”.
16.10.2020 Vanapaber pole praht
Oleme uhked, et saime anda panuse vanapaberi kogumise kampaaniasse. Suur, suur tänu lastevanematele, lasteaia personalile ja Sindi raamatukogule! Kui kogu kampaania raames saavutasime tubli III koha, siis Tori valla arvestuses kogus kõige rohkem vanapaberit Sipsikute rühm. Nemad said tänutäheks helkurid, puuviljakorvi ja Kertu, kes tõi kõige rohkem vanapaberit, sai premeeritud ka joogipudeliga.
07.10.2020 Personal discgolfi mängimas
Kui lapsed said liikumisnädala raames mõõtu võtta jalgpalliklubi Poseidon poolt korraldatud meeskonnamängudes, siis lasteaia personal oli 7. oktoobril oodatud Sindi discgolfi rajale kettaid lennutama. Liikumisõpetaja Helle juhendamisel tehti korralik soojendus, et ketas ikka hästi lendaks. Ege tutvustas discgolfi rajal olevat allikat. Mängimise kõrvalt jäi aega ka looduses toimuvat märgata - pargis kohati oravat ja Pärnu jõel ujusid pardid. Ketta viskamisel oldi üsna osavad - ükski ketas jõkke ei kukkunud ja ise jäime ka terveks. Ketast otsides avastasime, et kraavi ääres õitsevad võililled ja meelespead - ikkagi 7. oktoober. Discgolfi käisid mängimas Helle, Ege, Liina, Eve ja Maris. Oli tore, päikeseline ja soe sügispäev.
01.10.2020 Rahvusvaheline muusikapäev
1. oktoobril tähistasime lasteaias rahvusvahelist muusikapäeva. Rääkisime ooperist, vaatasime Disney multifilmi kahest muusikariigist - Sümfooniamaast ja Jazzimaast. Päeva eredaim elamus oli aga Sindi Lasteaia Sokiooperiteatri maailma esmaettekanne Carmeni aaria "Habanera" Bizet' ooperist "Carmen". Siin ta siis on - sokiooper, millest paljud lapsed ilmselt õhinal kodudes rääkinud on: https://www.facebook.com/100057535176202/videos/613833889287065
28.09.2020 Spordipäev
Täna toimus Sindi gümnaasiumi staadionil jalgpalliklubi Poseidon treenerite poolt korraldatud jalgpallipäev 5-7 aastastele lastele. Korraldati erinevaid meeskonnamänge, mille käigus said lapsed proovile panna oma täpsuse, tähelepanu ja koostööoskuse. Mängides saadi palju uusi teadmisi ja oskusi jalgpalli kohta. Päeva nautisid nii korraldajad kui ka osalejad Aitäh Poseidoni treeneritele!
23.09.2020 Maailmakoristuspäev & kohtumine presidendiga
23. septembril otsustas Sindi lasteaia Sipsikute rühm minna jalutuskäigule jõeäärsesse parki, et maailmakoristuspäeva puhul korjata väikeprügi. Ühtlasi vaatlesime loodust ja mängisime liikumismänge. Kui olime oma tegevused teinud ja otsustasime hakata liikuma tagasi lasteaia poole, saime ootamatu üllatuse osaliseks – meie poole kõndis president pr Kersti Kaljulaid oma saatjaskonnaga. President tuli meie juurde ja uuris, mida me pargis teeme. Lapsed olid julged ja rääkisid innuga prügikorjamiskampaaniast. Laste ja presidendi vahel kujunes meeldiv arutelu heakorra ja looduse hoidmise teemal. President ütles, et temagi käis eile Pärnus prügi korjamas. Lõpetuseks tegime koos presidendiga ühispildi. Oleme rõõmsad selle toreda kohtumise üle! Maailmakoristuspäeva raames käisid koristamas ka Puhhid, Naerukillud, Tibud, Päikesejänkud ja Mürakarud.
26.06.2020 Teine peenrakast
Hoolimata tänasest kuumast ilmast tulid kolm hoolekogu liiget ja neli noort abilist meile appi ja aitasid lastele teise kõrgpeenra valmis ehitada. Aitäh Teile Ave, Mati, Mehis, Marleen, Maarja, Oskar Markus ja Ottomar abi eest, nüüd on ka noorematel lastel oma peenar olemas! Kõrgpeenra materjali soetamisel olid toeks PRIA ja Tori Vallavalitsus.
13.06.2020 Putukahotell
Üleeile tegime sotsiaalmeedias üleskutse, et kui kellelgi on kodus üle euroaluseid ja tihedamat võrku, siis meie võtaks need suurima heameelega vastu ning ehitaks ühe vahva putukahotelli. Kaks päeva hiljem oli meie üllatus suur, kui leidsime hoovilt esmaklassilise viietärni putukahotelli. Hiljem selgus, et meie luksusliku putukla autor ja üürilepingute haldaja on hoolekogu esimees Mehis Mets. Suur aitäh selle imelise kingituse eest!
20.02.2020 Vabariigi aastapäev
Sel aastal otsustasid Sindi lasteaia mudilased täiendada vabariigi sünnipäeva ka oma miniparaadiga. On neljapäeva, 20. veebruari hommik, kell on 10. Vihmakraanid on kinni keeratud, päikegi kohale tellitud. Õue kogunevad Sindi lasteaia aiarühmad: Mesimummid, Naerukillud, Sipsikud, Krõllid, Midrilinnud, Päikesejänkud, Mürakarud, Nublud ja Puhhid, kõigil lastel käes Eesti lipu seltsi poolt lasteaia 120. juubeliks kingitud sini-must-valged lipud. Kohal olid ka politsei esindajad, politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse õppeüksuse kadetid, kaitseliidu Pärnumaa maleva esindus, Sindi vabatahtlikud tuletõrjujad, Tori vallavanem Lauri Luur ja lasteaia hoolekogu esindus eesotsas esimehe Mehis Metsaga.
Vallavanema tervitus kuulatud, hakkas paraad liikuma. Hoolekogu liikmed kandsid Eesti Vabariigi, Sindi lasteaia, Sindi linna ja Tori valla lippe. Järgnesid lasteaia juhtkond, valla esindus ning lapsed koos õpetajate ja lapsevanematega. Lastega koos marssisid ka politseinikud, kaitsemalevlased, vabatahtlikud tuletõrjujad ja politseikadetid. Paraadirivi lõpetasid Sindi vabatahtlike tuletõrjujate paakauto ja kaitseliidu väike veoauto. Kõige ees turvas lapsi politseiauto. Uhke ringkäik läbi Sindi linna tehtud, jõuti tagasi lasteaia juurde, kus lasteaia kõige väiksemad mudilased lehvitasid oma lipukestega mööduvale paraadile. Lõpuks koguneti lasteaia lipuväljakule pidulikuks aktuseks, kus sõna tervituseks said lasteaia direktor Kairi Rinaldo ja kõik kutsutud külalised.
Kuid mis sünnipäev see on, kus pole laulu ega tantsu. Muusikaõpetaja Ülle Otsa akordionimängu saatel laulsid lapsed laule kodule ja kodust, tantsisid „Kalamiest” ja „Kaera-Jaani”. Piduliku aktuse lõpetas Sindi lasteaia laul. Suud saadi magusaks direktori poolt jagatud kommidest. Üritusest olid vaimustuses nii lapsed kui täiskasvanud. Kõlama jäi mõte: „Järgmisel aastal uuesti!” Pärast ürituse lõppu said lapsed uudistada kohal olnud autosid ja teha ka pisikese sõidu kaitseliidu väikese veoauto kastis.
Vallavanema tervitus kuulatud, hakkas paraad liikuma. Hoolekogu liikmed kandsid Eesti Vabariigi, Sindi lasteaia, Sindi linna ja Tori valla lippe. Järgnesid lasteaia juhtkond, valla esindus ning lapsed koos õpetajate ja lapsevanematega. Lastega koos marssisid ka politseinikud, kaitsemalevlased, vabatahtlikud tuletõrjujad ja politseikadetid. Paraadirivi lõpetasid Sindi vabatahtlike tuletõrjujate paakauto ja kaitseliidu väike veoauto. Kõige ees turvas lapsi politseiauto. Uhke ringkäik läbi Sindi linna tehtud, jõuti tagasi lasteaia juurde, kus lasteaia kõige väiksemad mudilased lehvitasid oma lipukestega mööduvale paraadile. Lõpuks koguneti lasteaia lipuväljakule pidulikuks aktuseks, kus sõna tervituseks said lasteaia direktor Kairi Rinaldo ja kõik kutsutud külalised.
Kuid mis sünnipäev see on, kus pole laulu ega tantsu. Muusikaõpetaja Ülle Otsa akordionimängu saatel laulsid lapsed laule kodule ja kodust, tantsisid „Kalamiest” ja „Kaera-Jaani”. Piduliku aktuse lõpetas Sindi lasteaia laul. Suud saadi magusaks direktori poolt jagatud kommidest. Üritusest olid vaimustuses nii lapsed kui täiskasvanud. Kõlama jäi mõte: „Järgmisel aastal uuesti!” Pärast ürituse lõppu said lapsed uudistada kohal olnud autosid ja teha ka pisikese sõidu kaitseliidu väikese veoauto kastis.
23.09-30.09.2019 Spordinädal
Eestis korraldati 23.-30. septembrini viiendat korda spordinädalat, mille eesmärk oli suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta tervisealast teadlikkust. Sindi lasteaia spordinädala motoks sai „Tervis püsib põues, kui sa liigud õues”. Jalgpalliklubi Poseidon treenerid viisid vanemate rühmade lastega läbi jalgpallipäeva Sindi gümnaasiumi staadionil. Lapsed said mänguliste tegevuste kaudu teadmisi jalgpallist ja proovida mitmeid osavusharjutusi. Meeskondadel oli vaja kiiruse peale kokku korjata erivärvilisi tähikuid, liikuda palliga ja lüüa seda väravasse. Lastes tekitas elevust liikuva treeneri jalgade pihta palli veeretamine, vaja oli tajuda ümbrust ja jälgida treeneri asukohta. Meestreeneriga koostöö oli mitmele lapsele esmakordne ja see meeldis neile väga. Suur aitäh, et tegite lastele huvitava sportliku hommiku.
Noorematele aiarühmadele korraldas tervisemeeskond sportliku mänguhommiku lasteaia õuealal. Alustasime ühise võimlemisega, kus lapsed said ettevalmistuse sportimiseks. Edasi tuli minna etteantud tegevuskohta, kus neid ootas juhendaja. Tegevuskohtades oli lastel vaja täita erinevaid ülesandeid. Rõõmu valmistas sama värvi esemete toomine pesadesse. Siin oli vaja olla tähelepanelik ja kiire. Sabapallide viskamine oli lõbus tegevus. Mänguhommikul said kõik aktiivselt liikuda ja osavust harjutada. Osavõtvad rühmad tegid plakati, kuhu lapsed olid joonistanud oma käejäljed. Töötajad tegid tervisekõndi Sindi terviserajal. Terviserada läbides saime kogeda, kui hea võimalus on loodud Sindis liikumiseks. Teekonna lõpus ootas üllatus, kõik 18 osalejat said spordinädala logoga seljakoti. Seljakotid olid Eesti spordinädala korraldajate kingitus õigeaegselt registreerujatele. Sindi lasteaia spordinädal pakkus rõõmu kõigile osavõtjatele
Noorematele aiarühmadele korraldas tervisemeeskond sportliku mänguhommiku lasteaia õuealal. Alustasime ühise võimlemisega, kus lapsed said ettevalmistuse sportimiseks. Edasi tuli minna etteantud tegevuskohta, kus neid ootas juhendaja. Tegevuskohtades oli lastel vaja täita erinevaid ülesandeid. Rõõmu valmistas sama värvi esemete toomine pesadesse. Siin oli vaja olla tähelepanelik ja kiire. Sabapallide viskamine oli lõbus tegevus. Mänguhommikul said kõik aktiivselt liikuda ja osavust harjutada. Osavõtvad rühmad tegid plakati, kuhu lapsed olid joonistanud oma käejäljed. Töötajad tegid tervisekõndi Sindi terviserajal. Terviserada läbides saime kogeda, kui hea võimalus on loodud Sindis liikumiseks. Teekonna lõpus ootas üllatus, kõik 18 osalejat said spordinädala logoga seljakoti. Seljakotid olid Eesti spordinädala korraldajate kingitus õigeaegselt registreerujatele. Sindi lasteaia spordinädal pakkus rõõmu kõigile osavõtjatele
03.09.2019 Liitusime Rohelise Kooli programmiga
Liitusime Rohelise Kooli programmiga, et aidata lastel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. "Roheline kool" toob keskkonnasäästliku mõtteviisi kooli igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada. See aitab kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Programmi on kaasatud kõik - lapsed, õpetajad, lasteaia personal ja lapsevanemad. Rohkem infot Rohelise kooli programmi kohta leiab: https://keskkonnaharidus.ee/et/vorgustik/roheline-kool
|
|
