31.03.2022 loeng metsloomade elust Päikesejänkude rühmale
Kõlas käis Pärnumaa jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm
Lapsed said teada, kuidas elavad ja toituvad meie metsade loomad. Nägid loomade topiseid ja said neid katsuda. Tutvusid erinevate tõsielu videodega. Kuulasid huvitavat juttu loomade elust, tegevusest, toitumisviisidest . Said teada et kuigi karu on väga suur, väldib ta inimesega kokku saamist. Looduses on võimalus metsloomaga kokku saada väga väike.
Lapsed said teada, kuidas elavad ja toituvad meie metsade loomad. Nägid loomade topiseid ja said neid katsuda. Tutvusid erinevate tõsielu videodega. Kuulasid huvitavat juttu loomade elust, tegevusest, toitumisviisidest . Said teada et kuigi karu on väga suur, väldib ta inimesega kokku saamist. Looduses on võimalus metsloomaga kokku saada väga väike.
25.03.2022 Päikesejänkud ja Mesimummid Paikre prügilas
Päiksejänkud: Õppekäigul prügilasse nägid lapsed, mis toimub prügiga siis, kui see on prügimäele viidud. Kuidas see sorteeritakse ja ladustatakse. Praktilise kogemusena said ise sorteerida prügi ja nuputada, millisesse kasti mingi prügi pannakse. Samuti said lapsed mängida osavuse mängu ja auhinnaks jagas Vares igale lapsele Paikre pulgakommi, töölehed kodus nuputamiseks ning Paikre embleemiga rannapalli. Oli tore ja õpetlik hommikupoolik.
Aitäh Paikre lapsesõbralikule meeskonnale!
Aitäh Paikre lapsesõbralikule meeskonnale!
Mesimummid: Algas see sellest, et lapsed said end bussi sisse seatud ja sõit läks lahti. Paikres ootasid meid juba kolm väga abivalmis inimest. Esmaselt saime hoomata prügila suurust ja kuulata kajakate võimast kisa ning lendamist. Kajakate olemasolu on tingitud sellest, et prügimäe taga on kompostimise osa ja see meelitabki neid kohale.
Lastele näidati erinevaid suuri konteinereid, kuhu prügilas sorteeritakse prügi. Peale konteinerite sisude uurimist oli võimalus lastel ise jagada prügi kindlatesse kogumiskohtadesse. See tekitas suurt elevust. Tegelikult on meie lapsed päris teadlikud, kuhu mingi prügi peab minema. Arusaamatusi tekitasid ära visatud mänguasjad. Need kahjuks lähevad üldprügisse ja ladustatakse mäkke. Meil oli kaks last koheselt valmis prügi hulgas olevaid popiteid kasutusele võtma. Kindel argument oli, et neid saab veel kasutada. Meiega tegeleja pidi ausalt tunnistama, et tegu on näidisprügiga, mida me sorteerime ja teistel gruppidel on vaja samuti sellest sorteerimisest osa saada. Meile jäi aga teadmine, et kui mänguasju saab veel kasutada, siis anda need pigem kellelegi, kes neist rõõmu tunnevad, mitte ära visata.
Ka Paikre maskott oli meiega ja jagas meile pulgakomme ja erinevaid töölehti, et prügi sorteerimine läheks edaspidigi ladusalt. Samuti oli võimalus maskotiga koos pilti teha, mida me ka kasutasime. Foto taustaks jäi prügila ja suur, suur prügikala, mis rändab jälle suvel randa, et püüda inimestele meelde tuletada, et prügi loopimine on üks väga, väga halb tegu.
Aitäh Aimele väga põneva ekskursiooni välja pakkumise eest!
Lastele näidati erinevaid suuri konteinereid, kuhu prügilas sorteeritakse prügi. Peale konteinerite sisude uurimist oli võimalus lastel ise jagada prügi kindlatesse kogumiskohtadesse. See tekitas suurt elevust. Tegelikult on meie lapsed päris teadlikud, kuhu mingi prügi peab minema. Arusaamatusi tekitasid ära visatud mänguasjad. Need kahjuks lähevad üldprügisse ja ladustatakse mäkke. Meil oli kaks last koheselt valmis prügi hulgas olevaid popiteid kasutusele võtma. Kindel argument oli, et neid saab veel kasutada. Meiega tegeleja pidi ausalt tunnistama, et tegu on näidisprügiga, mida me sorteerime ja teistel gruppidel on vaja samuti sellest sorteerimisest osa saada. Meile jäi aga teadmine, et kui mänguasju saab veel kasutada, siis anda need pigem kellelegi, kes neist rõõmu tunnevad, mitte ära visata.
Ka Paikre maskott oli meiega ja jagas meile pulgakomme ja erinevaid töölehti, et prügi sorteerimine läheks edaspidigi ladusalt. Samuti oli võimalus maskotiga koos pilti teha, mida me ka kasutasime. Foto taustaks jäi prügila ja suur, suur prügikala, mis rändab jälle suvel randa, et püüda inimestele meelde tuletada, et prügi loopimine on üks väga, väga halb tegu.
Aitäh Aimele väga põneva ekskursiooni välja pakkumise eest!
22.03.2022 Veepäev
Vesiroosimäng, matk erinevate veekogude äärde, plakati tegemine matkameenutustest.
09.03.2022 Lasteaia sünnipäev
Lasteaed tähistas täna oma 128. sünnipäeva. Kuna selle aasta teemaks oli "Rongisõit", vedas päeva Piilupart isiklikult. Piilupart oli kaasa võtnud ka oma rongi ja kõik said Sindi linna vahel lõbusõitu teha. Mis sa hing veel tahta oskad!
01.03.2022 Vastlapäev
Vastlapäeva ootuses sõidutas buss Sindi lasteaia 4–7-aastased lapsed veebruari keskel Tori hobusekasvandusse. Tallis tegime tutvust „hobuste lasteaiaga“, kus olid alla aastased varsad. Kõige noorem oli kuuekuune ja tema pea veel üle väravate ei ulatunud. Lapsed said teda piiluda väravate vahelt. Lastele tegi palju nalja, kui varss napsas ühe tüdruku mütsilt tuti küljest.
Koplis oli hobusekari, kes lapsi nähes tuli kohe aia äärde uudistama. Pisike poni lausa kukerpallitas meie ees. Vaatlesime ja tuletasime meelde, kuidas nimetatakse hobuse „juukseid“, milline on hobuse saba ja mis on kabjad. Otsisime ka lume pealt hobuste „kingajälgi“. Meie giid rääkis, et enamik hobuseid on sõbralikud, kuid mõni võib ka naksata. Vahel hobused hammustavad, et näidata oma tundeid, ja löövad tagant üles.
Lastel oli võimalus osa võtta kahest võistlusest: kepphobustega takistussõidust ja sigade tagaajamisest. Kepphobustega liikudes tuli ületada takistus nagu päris hobustel. Sigade tagaajamisel tuli puidust ketas kepiga kokkulepitud märgistuseni lükata. Kõik lapsed said hobuvankriga sõita. Viimase lastegrupiga lõpetades oli hobune Vertu väsinud – ta pea oli longus ja karv läikis higist. Lapsed olid aga õnnelikud ja samuti väsinud muljeterikkast hommikupoolikust.
Täname meid vastu võtnud Tori hobusekasvanduse töötajaid ja hobuseid!
Koplis oli hobusekari, kes lapsi nähes tuli kohe aia äärde uudistama. Pisike poni lausa kukerpallitas meie ees. Vaatlesime ja tuletasime meelde, kuidas nimetatakse hobuse „juukseid“, milline on hobuse saba ja mis on kabjad. Otsisime ka lume pealt hobuste „kingajälgi“. Meie giid rääkis, et enamik hobuseid on sõbralikud, kuid mõni võib ka naksata. Vahel hobused hammustavad, et näidata oma tundeid, ja löövad tagant üles.
Lastel oli võimalus osa võtta kahest võistlusest: kepphobustega takistussõidust ja sigade tagaajamisest. Kepphobustega liikudes tuli ületada takistus nagu päris hobustel. Sigade tagaajamisel tuli puidust ketas kepiga kokkulepitud märgistuseni lükata. Kõik lapsed said hobuvankriga sõita. Viimase lastegrupiga lõpetades oli hobune Vertu väsinud – ta pea oli longus ja karv läikis higist. Lapsed olid aga õnnelikud ja samuti väsinud muljeterikkast hommikupoolikust.
Täname meid vastu võtnud Tori hobusekasvanduse töötajaid ja hobuseid!
01.03.2022 Personali matk Soomaale
Vastlapäeva tähistas Sindi Lasteaia naiskond Soomaal üleujutusala jääl tõukekelgumatkaga. Enamusele oli selline matk esmakordne, kus lõputuna näivatel jäätunud luhtadel end proovile panna. Liuglesime oma kelkudega poolteist tundi ja selle ajaga läbisime umbkaudu üheksa kilomeetri pikkuse tee Halliste jõe äärsetel aladel.
Nautisime kevadist tuulekest, esimesi soojemaid päikesekiiri ja lõputuna tunduvat vaikust, mille vahele kostus ainult matkajate rõõmurõkatusi. Meid saatva giidi tutvustus Soomaa üleujutuste, esimeste kevadekuulutajate ja Soomaa elu-olu kohta pani meid mõtisklema looduse ürgvõimsuse üle.
Mõnus oli matka lõppedes rammestunult pirukat nosida ja kuuma teed rüübata!
Nautisime kevadist tuulekest, esimesi soojemaid päikesekiiri ja lõputuna tunduvat vaikust, mille vahele kostus ainult matkajate rõõmurõkatusi. Meid saatva giidi tutvustus Soomaa üleujutuste, esimeste kevadekuulutajate ja Soomaa elu-olu kohta pani meid mõtisklema looduse ürgvõimsuse üle.
Mõnus oli matka lõppedes rammestunult pirukat nosida ja kuuma teed rüübata!
22.02.2022 Vabariigi aastapäeva paraad
On omamoodi traditsiooniks saanud korraldada Vabariigi aastapäeval üks vahva rongkäik. Selleks puhuks kutsume kohale oma sõbrad Kaitseliidust, Politsei- ja Piirivalveametist, Sindi Vabatahtlike Päästest ja Tori vallavalitsusest. Linnarahvas tee äärest lehvitamas, kõnnime lastega ümber kvartali. Elagu Eesti Vabariik!
Räpina Aianduskooli maitsetaimede projekt
Päikesejänkud: Taimed istutasime laste abiga 21. veebruaril. Kuna meie piparmünt oli algses potis ära kuivanud jagasid Mesimummide rühma lapsed lahkelt meile oma taimi, mis neil üle jäi. Pistikute võtmine vajas juhendamist. Pottide täitmine mullaga sujus ladusalt. Lemmiktööks oli pistikute pritsimine veega. Seda tuli esialgu teha iga päev, et istikud ei kuivaks.. Kohe istutamisel selgus, et lisaks istikutele saime ka lehetäid. Järgnes igapäevane istikute kontroll ja vajadusel pritsimine rohelise seebi lahusega. Paraku ei ole kahjuritest veel tänaseni lahti saanud. Kuid vaatamata sellele on taimed suuremaks kasvanud.
Mesimummid: Projekt algas sellega, et saime kaks potti: sidrunmeliss suuremas ja piparmünt väiksemas potis. Esialgu lasime taimedel rühmas kohaneda. Kahjuks kohanemine lõppes ühele taimele siiski halvasti. Laupäeval, pühapäeval olnud soojad ilmad kuivatasid väheldase poti. Esmaspäeval sai potti vees ujutatud ja juhtus nii, et peaaegu kuivanud taime varred hakkasid uuesti haljendama. Kuna poti poolne osa oli halvemas seisus, siis otsustasime kõigist olemasolevatest rohelistest võrsetest teha pistikuid. Mõned pistikud said tehtud ka sidrunmelissist.
Pistik oli umbes 4 cm pikk ja alumisest osast said lehed eemaldatud. Asetasime pistikud potti mulla sisse, kastsime ja leidsime neile peale plastikust läbipaistvad topsid ehk saime minikasvuhooned. Esialgne hoolitsemine oli pea igapäevane: kastmine, minikasvuhoone seinte seestpoolt pritsimine.
Mingi hetk selgus, et sidrunmelisside seis muutub, lehed on väiksemad, krimpsus. Lähemal vaatlusel selgus, et lehetäid on alustanud rünnakut. Selle vastu kasutasime rohelist seepi. Esialgu olid lehetäid sidrunmelissi taimedel, aga hiljem hõivasid ka piparmündi taimed. Jätkasime pritsimist. Pistikute abil oleme saanud üle kolmekümne taime, aga kahjuks ikkagi tuleb veel pritsida, sest lehetäid ei ole kuhugi kadunud.
Pistik oli umbes 4 cm pikk ja alumisest osast said lehed eemaldatud. Asetasime pistikud potti mulla sisse, kastsime ja leidsime neile peale plastikust läbipaistvad topsid ehk saime minikasvuhooned. Esialgne hoolitsemine oli pea igapäevane: kastmine, minikasvuhoone seinte seestpoolt pritsimine.
Mingi hetk selgus, et sidrunmelisside seis muutub, lehed on väiksemad, krimpsus. Lähemal vaatlusel selgus, et lehetäid on alustanud rünnakut. Selle vastu kasutasime rohelist seepi. Esialgu olid lehetäid sidrunmelissi taimedel, aga hiljem hõivasid ka piparmündi taimed. Jätkasime pritsimist. Pistikute abil oleme saanud üle kolmekümne taime, aga kahjuks ikkagi tuleb veel pritsida, sest lehetäid ei ole kuhugi kadunud.
17.02.2022 Euroopa 112 päev
Enne 112 päeva käisid meil lasteaias külas Sindi vabatahtlikud päästjad, kes rääkisid Puhhidele ja Sipsikutele päästjate tööst, näitasid kõike tuletõrjeautos olevat varustust ja lubasid isegi kabiinis ringi vaadata. Vastutasuks soovisid nad lastega vestelda Häirekeskuse tööst, et lõpuks üks õppevideo kokku panna. Valminud videot näeb Sindi Tuletõrje Seltsi Facebooki lehelt: https://fb.watch/ccP9PvdRfM/
Euroopa 112 päeva puhul võtsid Sipsikud ja Krõllid osa Häirekeskuse konkursist "Lumest lumele 112". Sipsikute töö valiti ka lääne regiooni meeldejäävamaks tööks. Sipsikud said tubli töö eest auhinnaks "Aga mina" väikelaste vigastuste ennetamise põrandamängu.
14.02.2022 Sõbrapäev
Otsustasime sellel aastal sõbrapäevaks üles seada pildistamise nurga. Kõik lapsed ja täiskasvanud olid selleks puhuks selga pannud punased riided. Enne pildistamist tegi direktor Kairi lastele vahva triki pallide kadumisest ning sekretär Rita õpetas tegema laavalampi.
02.02.2022 Tartu rahu
Kui on tarvis lippu lehvitada, on lasteaialapsed alati varmad kaasa lööma. Meie juures õpetatakse juba pisikesest peale oma lipu üle uhkust tundma. Sellel korral osalesime Tartu Rahu 102. aastapäeva üritusel.
Foto: Marko Šorin
Foto: Marko Šorin
Õppeköök
Detsembris sai Sindi lasteaias valmis laste õppeköök, kus rühmad saavad endale ise head ja paremat valmistada. Õppeköögi eesmärk on toetada perede tervisekäitumise paranemist laste omandatud teadmiste kaudu. Kui detsembrikuus küpsetas ja kaunistas iga rühm piparkooke, siis nüüdseks on köögis valminud hulgaliselt tervislikke salateid, smuutisid, suppe, võileibu ja magustoite.
Köögis toimetamist ja endale toidu valmistamist ootavad lapsed alati suure õhinaga. Lisaks sellele, et lapsed saavad tunda rõõmu isetegemisest ja eduelamust ühiselt valminud maitsvate roogade üle, annab kokkamine võimaluse rakendada juba olemasolevaid teadmisi ja õppida praktilise tegevuse kaudu midagi uut. Olgu selleks siis väiksemate laste puhul värvused ja suurused või suuremate laste puhul lugemise harjutamine ja mõõtühikute tundma õppimine. Samuti saavad lapsed õppeköögis rakendada kõiki oma meeli – kes siis ei tahaks teada, mis maitse, lõhna või struktuuriga on see tooraine, millest süüa tehakse.
Toiduvalmistamine on lastele pakkunud ka rohkelt avastamisrõõmu. Kes oleks võinud seda arvata, et ühe munakoore sees järsku vedel sisu on? Tavaliselt on see ju ikka tahkes olekus ja munakoort saab väikeste tükkidena eemaldada. Või kes oleks võinud seda arvata, et kui ise tehtud frikadellid potti panna, siis peale natukest keetmist polegi nad enam poti põhjas, vaid vee peal? Aga kas te seda teadsite, et lepatriinudega paberisse mässitud marmelaadikommid polegi täielikult marmelaad, vaid seal sees on vedel sisu?
Mis aga peamine, lapsed on iga kord olnud ühisel arvamusel, et enda väikeste kätega tehtud toit maitseb imehästi. Seda kinnitab ka see, et osa lastest on sama toidu tegemise ette võtnud ka kodus koos vanematega. Õpetajateni on jõudnud mitmete perede pilte ja videoid kodustest kokkamistest. Ja see ju eesmärk oligi! Seega, kes pole veel koos lastega proovinud süüa teha, siis ärge enam kahelge – haarake lapsed kampa ja kes teab, äkki saab just sinu lapsest järgmine tippkokk.
Sindi lasteaia õppeköök valmis POLi terviseedendusliku projektivooru „Muna õpetab kana” toel.
Köögis toimetamist ja endale toidu valmistamist ootavad lapsed alati suure õhinaga. Lisaks sellele, et lapsed saavad tunda rõõmu isetegemisest ja eduelamust ühiselt valminud maitsvate roogade üle, annab kokkamine võimaluse rakendada juba olemasolevaid teadmisi ja õppida praktilise tegevuse kaudu midagi uut. Olgu selleks siis väiksemate laste puhul värvused ja suurused või suuremate laste puhul lugemise harjutamine ja mõõtühikute tundma õppimine. Samuti saavad lapsed õppeköögis rakendada kõiki oma meeli – kes siis ei tahaks teada, mis maitse, lõhna või struktuuriga on see tooraine, millest süüa tehakse.
Toiduvalmistamine on lastele pakkunud ka rohkelt avastamisrõõmu. Kes oleks võinud seda arvata, et ühe munakoore sees järsku vedel sisu on? Tavaliselt on see ju ikka tahkes olekus ja munakoort saab väikeste tükkidena eemaldada. Või kes oleks võinud seda arvata, et kui ise tehtud frikadellid potti panna, siis peale natukest keetmist polegi nad enam poti põhjas, vaid vee peal? Aga kas te seda teadsite, et lepatriinudega paberisse mässitud marmelaadikommid polegi täielikult marmelaad, vaid seal sees on vedel sisu?
Mis aga peamine, lapsed on iga kord olnud ühisel arvamusel, et enda väikeste kätega tehtud toit maitseb imehästi. Seda kinnitab ka see, et osa lastest on sama toidu tegemise ette võtnud ka kodus koos vanematega. Õpetajateni on jõudnud mitmete perede pilte ja videoid kodustest kokkamistest. Ja see ju eesmärk oligi! Seega, kes pole veel koos lastega proovinud süüa teha, siis ärge enam kahelge – haarake lapsed kampa ja kes teab, äkki saab just sinu lapsest järgmine tippkokk.
Sindi lasteaia õppeköök valmis POLi terviseedendusliku projektivooru „Muna õpetab kana” toel.
13.01.2022 Lumememmed
Tänase imeilusa sulailma puhul veetsime tavapärasest rohkem aega õues ja ehitasime hoovile hulgaliselt lumememmesid.
Jõulupeod
Sindi lasteaias peeti jõulupeod teist aastat järjest õues – nagu mullugi, ei lastud ka sel korral end segada maad laastava haigusega kaasnevast teadmatusest ja panustati kindlale kaardile. Aiarühmade lapsed võtsid jõuluvana otsimiseks rühmade kaupa ette pika merereisi, kus õpiti ja avastati palju uut ja põnevat. Sõimelapsed viidi aga otse Lapimaale, et ka nemad jõulutaadile külla saaks minna.
Jõuluvana otsinguks erinevate riikide sadamaid väisanud kruiis algas laeva juurest mänguväljaku platsil. Nagu teemavalikuga ärasõnutult, toetas meremeeleolu ka ilmataat – eelnevast imelisest kohevast lumevaibast sai jõulupidude nädalaks vesine plats. Saabunud reisijaid tervitas giid, lasteaia direktor Kairi Rinaldo, kes kutsus lapsed laevale ja soovitas tähelepanelikult vaadata kaugusesse, et kas jõuluvana äkki juba paistab. Nii lihtsalt asi siiski ei läinud ja laevamootorid pandi popsuma Karin Muldma laulu „Üks laevuke” saatel.
Esimene sadam oli Kihnu. Etteruttavalt tuleb märkida, et igas peatuspunktis tutvustati tolle piirkonna jõulude eripärasemaid kombeid. Kihnu puhul üllatas lapsi sealne traditsiooniline jõulupuu, mis harjumuspärase kuuse asemel on hoopis mänd. Männipuu oli seotud lakke rippuma – aastasadu tagasi ei olnud eri riikides kuusejalgu ja nii olidki jõulupuud üles tõstetud, et nad püsti seisaks ning näriliste ja koduloomade eest kaitstud oleks. Samuti maiasmokast laste eest, sest puud ehiti ju söödavaga – piparkookidest puuviljadeni. Sellist lae alla sidumist tehakse naljatamisi ka tänapäeval, kui soovitakse dekoratsioonidega midagi omapärasemat pakkuda.
Väikesaarelt paati hüpates võeti kurss Saksamaa poole, kus leiti usin jõuluettevalmistustega toimetav Mathilda. Selles peatuskohas said lapsed teada, et jõulude tähistamine on vähemalt Euroopas alguse saanud just Saksamaalt, kust tulid kuusepuu ja piparkoogid. Üheskoos kaunistati jõulupuu mandariinide ja piparkookidega ning nuusutati erinevaid vürtse, mis piparkoogitaignale lisatakse. Mitmele õpetajatelegi tuli üllatuseks, et põhitaignasse ei käigi pipar, vaid nelk, kaneel, ingver ja kardemon.
Kuigi lapsed kibelesid edasi jõuluvana otsima, tehti siiski teekonnal vahepeatus päikeselises Lõuna-Aafrikas. Ei kuuski, ei mände, vaid ehitud raagus puud ja ülirõõmus proua Bantu-Benedigte külalisi vastu võtmas. Külaliste tulekust olid talle juba sädistanud sinna talviseks ajaks puhkama lennanud suitsupääsukesedki, kelle haraline saba ehib ka LAVi lippu. Tolles sadamas võeti aeg maha ja nauditi sealseid valgeid rannaliivasid ja päikesesoojust, tantsiti hoogne tantski.
Aafrika mandrist mööda ja uuesti Euraasia veteni jõudes võeti tempo üles, vaatamata teele jäävatele ahvatlevatele riikidele ja rahvastele. Laev peatus lastimiseks korraks Hiinas, kus saadi omapäraste jõulutraditsioonide kohta uusi teadmisi proua Tsiri-PiriPinnilt, et jõule ei tähistatagi suurelt. Põhirõhk on Hiina uue aasta traditsioonidel, kus kingitakse pühadeks värvilisse paberisse mässitud õun.
Juba pupsus sadamas head ja paremat täislastitud laevake ja suund läks külmemate vete poole – läbi Põhja-Jäämere sumbates jõuti Venemaale. Uhke karusnahkse mütsi ja kirevate rahvariietega Viktoria kostitas pika teekonna läbinuid sooja teega. Kuna kraadid oli miinuses, tantsiti sooja saamiseks sealse kandi traditsioonilist väravamängu.
Peale hüvastijätmist võeti suund Lapimaa poole, kus Jõulumemm juba oligi meid oodanud. Jõuluvana oli ta meile vastu saatnud, sest oli kuulnud, et Eesti lapsed on kohe-kohe saabumas. Lustaka Soome traditsioonilise lastelaulu „Ridi-radi-ralla” saatel veeretati lumepalle ja asuti uiskudel-suuskadel Jõulumehe tare poole teele. Aga oh üllatust – kohale jõudes selgus, et taat oli magama jäänud. Eks siin aitasid võlusõnad ja oligi võimalus õpitud laulud, tantsud ning luuletused pakkide lunastamiseks kõlama panna.
Kogu kruiisi kokku võttes peab mainima, et igas sadamas tantsiti või lauldi tolle maa pärimusega seotud lugusid. Kõiki sadamaid ehtisid vastava riigi lipud. Panustatud oli ka paikkonna rahvariietesse, et lastele visuaalselt pikk merereis huvitavamaks ja arusaadavamaks muuta.
Jõuluvana otsinguks erinevate riikide sadamaid väisanud kruiis algas laeva juurest mänguväljaku platsil. Nagu teemavalikuga ärasõnutult, toetas meremeeleolu ka ilmataat – eelnevast imelisest kohevast lumevaibast sai jõulupidude nädalaks vesine plats. Saabunud reisijaid tervitas giid, lasteaia direktor Kairi Rinaldo, kes kutsus lapsed laevale ja soovitas tähelepanelikult vaadata kaugusesse, et kas jõuluvana äkki juba paistab. Nii lihtsalt asi siiski ei läinud ja laevamootorid pandi popsuma Karin Muldma laulu „Üks laevuke” saatel.
Esimene sadam oli Kihnu. Etteruttavalt tuleb märkida, et igas peatuspunktis tutvustati tolle piirkonna jõulude eripärasemaid kombeid. Kihnu puhul üllatas lapsi sealne traditsiooniline jõulupuu, mis harjumuspärase kuuse asemel on hoopis mänd. Männipuu oli seotud lakke rippuma – aastasadu tagasi ei olnud eri riikides kuusejalgu ja nii olidki jõulupuud üles tõstetud, et nad püsti seisaks ning näriliste ja koduloomade eest kaitstud oleks. Samuti maiasmokast laste eest, sest puud ehiti ju söödavaga – piparkookidest puuviljadeni. Sellist lae alla sidumist tehakse naljatamisi ka tänapäeval, kui soovitakse dekoratsioonidega midagi omapärasemat pakkuda.
Väikesaarelt paati hüpates võeti kurss Saksamaa poole, kus leiti usin jõuluettevalmistustega toimetav Mathilda. Selles peatuskohas said lapsed teada, et jõulude tähistamine on vähemalt Euroopas alguse saanud just Saksamaalt, kust tulid kuusepuu ja piparkoogid. Üheskoos kaunistati jõulupuu mandariinide ja piparkookidega ning nuusutati erinevaid vürtse, mis piparkoogitaignale lisatakse. Mitmele õpetajatelegi tuli üllatuseks, et põhitaignasse ei käigi pipar, vaid nelk, kaneel, ingver ja kardemon.
Kuigi lapsed kibelesid edasi jõuluvana otsima, tehti siiski teekonnal vahepeatus päikeselises Lõuna-Aafrikas. Ei kuuski, ei mände, vaid ehitud raagus puud ja ülirõõmus proua Bantu-Benedigte külalisi vastu võtmas. Külaliste tulekust olid talle juba sädistanud sinna talviseks ajaks puhkama lennanud suitsupääsukesedki, kelle haraline saba ehib ka LAVi lippu. Tolles sadamas võeti aeg maha ja nauditi sealseid valgeid rannaliivasid ja päikesesoojust, tantsiti hoogne tantski.
Aafrika mandrist mööda ja uuesti Euraasia veteni jõudes võeti tempo üles, vaatamata teele jäävatele ahvatlevatele riikidele ja rahvastele. Laev peatus lastimiseks korraks Hiinas, kus saadi omapäraste jõulutraditsioonide kohta uusi teadmisi proua Tsiri-PiriPinnilt, et jõule ei tähistatagi suurelt. Põhirõhk on Hiina uue aasta traditsioonidel, kus kingitakse pühadeks värvilisse paberisse mässitud õun.
Juba pupsus sadamas head ja paremat täislastitud laevake ja suund läks külmemate vete poole – läbi Põhja-Jäämere sumbates jõuti Venemaale. Uhke karusnahkse mütsi ja kirevate rahvariietega Viktoria kostitas pika teekonna läbinuid sooja teega. Kuna kraadid oli miinuses, tantsiti sooja saamiseks sealse kandi traditsioonilist väravamängu.
Peale hüvastijätmist võeti suund Lapimaa poole, kus Jõulumemm juba oligi meid oodanud. Jõuluvana oli ta meile vastu saatnud, sest oli kuulnud, et Eesti lapsed on kohe-kohe saabumas. Lustaka Soome traditsioonilise lastelaulu „Ridi-radi-ralla” saatel veeretati lumepalle ja asuti uiskudel-suuskadel Jõulumehe tare poole teele. Aga oh üllatust – kohale jõudes selgus, et taat oli magama jäänud. Eks siin aitasid võlusõnad ja oligi võimalus õpitud laulud, tantsud ning luuletused pakkide lunastamiseks kõlama panna.
Kogu kruiisi kokku võttes peab mainima, et igas sadamas tantsiti või lauldi tolle maa pärimusega seotud lugusid. Kõiki sadamaid ehtisid vastava riigi lipud. Panustatud oli ka paikkonna rahvariietesse, et lastele visuaalselt pikk merereis huvitavamaks ja arusaadavamaks muuta.
06.12.2021 Teine advent
Teise advendi hommikul päkapikk enam ei maganud, vaid võttis rõõmsalt koos direktoriga lapsed kokkulepitud kohas vastu. Advendiküünlad süüdatud, suundusid lapsed koos päkapikuga lasteaia õuele lustima.
30.11.2021 Omariikluse põlistumise päeva tähistamine
Tänavu 30. novembril sai Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõigi nelja sõjalise okupatsiooni päevade koguarvust, mis on kokku 18 950. Meie riigis on olnud kaks lühemat Saksa okupatsiooni ja kaks Nõukogude Vene okupatsiooni, millest ei jäänud puutumata ka Sindi linn. Tunnike enne keskpäeva toimus Sindi Gümnaasiumi kõrval asuva Julius Seljamaa monumendi juures mõnekümne minuti pikkune kogunemine. Monumendi jalamile asetati mälestuspärg ja süüdati 11 küünalt, mis sümboliseerisid üksteise hoidmist. Gümnaasiumi 4. a klassi õpilased esitasid katkendeid Virve Osila luulepõimikust „Teel koju” (seadnud Eneli Arusaar), lasteaia lapsed laulsid Karin Muldma laulu "Üks laevuke" muusikaõpetaja Ülle Otsa eestvedamisel. Aitäh Sipsikud, Midrilinnud, Mesimummid ja Päikesejänkud ning teie õpetajad ajaloos vaid korra toimuval tänupäeval osalemast ja pea poolesaja sini-must-valge lipuga sündmust ilmestamas!
Alumised fotod: Marko Šorin
Alumised fotod: Marko Šorin
29.11.2021 Esimene advent
Kätte on jõudnud advendiaeg, mis on seotud jõuluootuse ja imedega. Laste jaoks tähendab see, et päkapikud hakkavad sussi sisse kingitusi tooma, emad-isad aga teevad plaane jõuludeks. Meie lasteaias algas esimene advent laste kogunemisega õues, kus direktor tervitas kõiki soojade sõnadega. Kingituseks sai iga rühm uue laterna, kuhu oli süüdatud advendituli. Lapsed said teada, et kusagil õue peal peidab end päkapikk ja koos mindi teda otsima. Lõpuks leitigi vennike pingi nurgast tukkumast. Oli teine suurest piilumisest ära väsinud. Kui päkapikk üles raputatud algas tõeline trall. Ilusat advendiaega kõigile!
24.11.2021 Kadripäev
Lepatriinude lapsed jooksid täna kadrisanti. Suures kadriperes oli kirju seltskond. Kõige tähtsam oli kadriema. Tema vitsutas kõik lapsed terveks-tugevaks! Kadriemal oli kaasas kadrititt. Väga hea enne oli, kui titt pererahva põrandale pissis. Täna oli kadridel kaasas ka kadrihani. Oma punase nokaga käis ta suuri ja väikseid naksamas ja oma sabaga kõiki müksimas. Kadripere juurde kuulub ka kadrisokk, väga ulakas ja puksimisaldis sarvekandja. Sidusime ta täna lausa vööga kinni ja andsime ta sokutaltsutaja hoole alla. Õnneks sokk plehku ei pääsenud. Kadrisantide tagant paistis veel pisike kadripõrsake, kes käis pererahvalt pai palumas ja suur karvane kadrikaru, kes tahtis tantsida pere noorikueas neidudega. Kõige kaunimad olid aga sätitud kübarate, punaste huulte ja siidipaeltes ehetega kadrisandid ise. Üks oli kaunim kui teine. Kadripäeval ei tohi ühtki näputööd teha. Keelatud on lammaste pügamine ja metsloomadele jahi pidamine. Ilusat kadripäeva!
Ka Puhhide lapsed tuiskasid mööda maja ringi olles enne suure õhinaga endale kulinaid ja ehteid külge riputanud. Ega iga päev ole võimalik sellist tralli kaasa teha. Poisidki valisid üksteise võidu endale parukaid. Puhhid olid endaga kaasa haaranud kadriema ja karu. Karu ülesandeks oli enne talveunne minekut pererahva tubade puhtust kontrollida. Karud, muide, lähevad peale kadripäeva oma koopasse. Ka meie karukene sai rahuliku südamega talveunne minna, sest maja oli väga puhas. Lapsed küsisid pererahva käest küsimusi ja mõistatusi, et kontrollida nende teadmisi. Tõeliseks pähkliks osutus mõistatus: pere sööb, laud laulab. Pakuti kassi, mis iseenesest pole ju ka vale, aga õige vastus oli ikka siga. Ununenud oli, et kadripäeval ei tohi kududa, heegeldada, kedrata. Vanarahvas arvas, et siis võivad lambad pimedaks jääda. Lapsed laulsid ja tantsisid ning kogusid endile paraja moonakoti.
Ka Puhhide lapsed tuiskasid mööda maja ringi olles enne suure õhinaga endale kulinaid ja ehteid külge riputanud. Ega iga päev ole võimalik sellist tralli kaasa teha. Poisidki valisid üksteise võidu endale parukaid. Puhhid olid endaga kaasa haaranud kadriema ja karu. Karu ülesandeks oli enne talveunne minekut pererahva tubade puhtust kontrollida. Karud, muide, lähevad peale kadripäeva oma koopasse. Ka meie karukene sai rahuliku südamega talveunne minna, sest maja oli väga puhas. Lapsed küsisid pererahva käest küsimusi ja mõistatusi, et kontrollida nende teadmisi. Tõeliseks pähkliks osutus mõistatus: pere sööb, laud laulab. Pakuti kassi, mis iseenesest pole ju ka vale, aga õige vastus oli ikka siga. Ununenud oli, et kadripäeval ei tohi kududa, heegeldada, kedrata. Vanarahvas arvas, et siis võivad lambad pimedaks jääda. Lapsed laulsid ja tantsisid ning kogusid endile paraja moonakoti.
09.11.2021 Mardipäev
Mardipäeva tarbeks tegid lapsed maskid, et keegi neid ära ei tunneks. Krõlli lapsed käisid mardisandiks Lepatriinude rühma ja maja töötajate juures. Lisaks soovisime üle aia tervist ja jõudu sõimelastele. Kuigi mardisante oli kohal kolm, tantsisid ja laulsid nad julgelt. Lisaks esitasid mardisandid ka kolm eriti rasket mõistatust.
04.11.2021 Kohtumine metsisega
Juba mõnda aega on sotsiaalmeedias levinud pilte ja juttu, et Sindis liigub ringi metsis. Täna jõudis ta meie lasteaia aia taha, kus kõik suured ja väikesed tema tegemisi uudistada said. Rõõm kohtumisest oli eriti suur, sest seda ei juhtu ju iga päev, et keset linna võib kohata II kategooria looduskaitsealust linnuliiki.
21.10.2021 Saagikoristus
Sellel aastal on sooja jätkunud väga pikaks ajaks ja lapsed said veel oktoobri lõpuski kasvuhoonest saaki korjata.
14.10.2021 Ohutuspäev
Meil oli täna lasteaias väga meeleolukas ohutuspäev. Külas käisid politseinikud, kes tutvustasid politseikoera tööd, politseiautot, helkurite ja kiivri kandmise vajalikkust ning ohutut liiklemist nii jalakäijana kui jalgrattaga. Suur aitäh Veronika Soonmann, Andris Avamere, Birgit Karu ja lõvipoeg Leo!
Tarkusi matkamisest Puhhid ja Sipsikud, midri
Sipsikute, Puhhide ja Midrilindude lapsed osalesid "Tarkusi matkamisest" teisel õppepäeval. Sel korral tuli matkajuht Triin ise meie juurde ja käisime temaga Sindi pargis. Triin õpetas meile, kuidas tuld teha ja kuidas kompassi kasutada.
07.10.2021 Vanapaber pole praht
Võtsime ka sel aastal osa üleskutsest "Vanapaber pole praht". Vanapaber ja pappkastid korjati kokku nii rühmadest, kodudest kui vanemate töö juurest. Konteineri juures oli sagimist märgata päris tihti. Kampaania käigus kogusime kokku 3946,75kg vanapaberit. Rühmadest võtsid osa Krõllid, Mesimummid, Naerukillud, Nublud, Pesamunad, Puhhid, Päikesejänkud ja Sipsikud. Kõige aktiivsemad kogujad olid Päikesejänkud, kes said kokku 1023kg paberit. Lastest tõi kõige rohkem vanapaberit Alisia (580kg) Päikesejänkudest ja töötajatest andis suurima panuse Kristel, kelle arvele laekus 880kg.
06.10.2021 Õpetajate matk
Sindi lasteaia töötajad osalesid ETKA Andrase Õpitunnis 06. oktoobril 2021. Teemaks oli matk „Tunne kodukoha ajalugu“ koos Marko Šoriniga. Saime teada, kuidas Sindi endale nime sai, miks riietusid sintlased paremini kui pärnakad, kus asus "neegriküla", milles Sindi on olnud esimene ja palju muud huvitavat. Pilk peatus ka Sindi lasteaia ajaloolistel asukohtadel. Kahjuks oli aeg piiratud ja seetõttu jäi palju põnevat Sindi linna ajaloost, arhitektuurimälestistest ja legendidest kuulmata. Loodame lähitulevikus minna pikemale matkale, et kuulmata jäänud lood meieni jõuaksid.
01.10.2021 Kompostri tühjendamine
Kas teie teate, mis peitub kompostri sees? Meie lasteaia lapsed teavad seda nüüd väga hästi. Lammutasime koos lastega kompostri laiali ja vedasime tekkinud väärtusliku kraami peenardele ning puude ja põõsaste alla laiali. Kompostrist leidsime peale rammusa mulla ja vihmausside ka näiteks väikese noa ja kommipabereid. Oi, oi oi! Kas ikka leidub veel inimesi, kes ei tea, et need asjad sinna ei kuulu?
27.09.2021 Krõllid võtsid porgandeid
Suvel kastsime oma porgandeid usinalt ja rohisime peenrakastist umbrohtu. Samuti said porgandid harvendatud, et neil oleks ikka ruumi kasvada. Ja neid kasvas palju! Täna tõmbasime peenrast välja pikki, lühikesi, jämedaid ja kõveraid porgandeid ning mõned kartulid leidsime ka. Üles võetud porgandid viisime kööki kokkadele, et nad meile nendest midagi maitsvat valmistaks. Osa porgandeid jätsime veel peenrasse, sest nendest saavad talvel lumememmede ninad.
On peenral palju porgandeid -
küll suuri ja ka väikeseid!
Kuid üks on pikem veel kui pikk
ja väga-väga õnnelik:
"Olen kindlasti just mina
talvel lumememme nina!"
On peenral palju porgandeid -
küll suuri ja ka väikeseid!
Kuid üks on pikem veel kui pikk
ja väga-väga õnnelik:
"Olen kindlasti just mina
talvel lumememme nina!"
20-24.09.2021 Spordinädal „Liikudes võidad alati“
Meie lasteaia spordinädal algas üheskoos muusika saatel võimeldes, millega äratati üles keha ja virgutati meeled. Spordinädala esimene päev oli jooksupäev. Õuealale oli üles seatud neli erinevat jooksu võimalusega tegevuskohta: kiirjooks, kestvusjooks, selg ees jooks ja takistusjooks.
Teisipäev oli pühendatud käimisele. Näiteks Päikesejänkud käisid discgolfi rajal ja sõpruse pargis, Sipsikud ja Krõllid käisid vallavalitsuse juures ja pargis. Kui jalad ära väsisid, sai veidi kiigutud või keha kinnitatud. Kuna vanarahva tarkus ütleb, et kastanimuna taskus hoiab tervise korras, pani iga väike Sipsik oma taskupõhja ühe tervist hoidva pruuni pallikese. Väikestele Nubludele hakkas aga jalutamine nii meeldima, et jalutati kahel päeval. Üks päev käidi kiriku pargis, kus uuriti erinevaid puid ja käidi ka jõe ääres. Teisel päeval tehti ring Sindi Gümnaasiumi lähedal olevas pargis.
Kolmapäev oli viskamispäev. Visata võis kõiki ja kõike aga meie põnnid viskasid liivakotte, kastanimune ja palle. Loomulikult alustati päeva ühissoojendusega, et asjad ikka võimalikult täpselt ja kaugele lendaksid. Päev lõpetati lõõgastava kogu keha venitusega.
Neljapäeval kaasati personal - käimispäev. Tutvusime kärestiku ja Sindi jõeäärse kallasrajaga ja uudistasime Sindi väliujulat. Raja läbimise tunnustuseks premeeriti osalejaid diplomi ja spordikotiga. Lastele korraldas samal päeval aga jalgpalliklubi Poseidon jalgpallipäeva, kus osalesid 5-6 ja 6-7aastased lapsed. Lapsed proovisid erinevaid osavusharjutusi.
Spordinädala viimane päev oli liikumismängude päev, kus lapsed said erinevates kohtades vahvaid liikumismänge mängida. Päikesepaisteline spordinädal pakkus meile kõigile liikumisrõõmu igasse päeva!
Teisipäev oli pühendatud käimisele. Näiteks Päikesejänkud käisid discgolfi rajal ja sõpruse pargis, Sipsikud ja Krõllid käisid vallavalitsuse juures ja pargis. Kui jalad ära väsisid, sai veidi kiigutud või keha kinnitatud. Kuna vanarahva tarkus ütleb, et kastanimuna taskus hoiab tervise korras, pani iga väike Sipsik oma taskupõhja ühe tervist hoidva pruuni pallikese. Väikestele Nubludele hakkas aga jalutamine nii meeldima, et jalutati kahel päeval. Üks päev käidi kiriku pargis, kus uuriti erinevaid puid ja käidi ka jõe ääres. Teisel päeval tehti ring Sindi Gümnaasiumi lähedal olevas pargis.
Kolmapäev oli viskamispäev. Visata võis kõiki ja kõike aga meie põnnid viskasid liivakotte, kastanimune ja palle. Loomulikult alustati päeva ühissoojendusega, et asjad ikka võimalikult täpselt ja kaugele lendaksid. Päev lõpetati lõõgastava kogu keha venitusega.
Neljapäeval kaasati personal - käimispäev. Tutvusime kärestiku ja Sindi jõeäärse kallasrajaga ja uudistasime Sindi väliujulat. Raja läbimise tunnustuseks premeeriti osalejaid diplomi ja spordikotiga. Lastele korraldas samal päeval aga jalgpalliklubi Poseidon jalgpallipäeva, kus osalesid 5-6 ja 6-7aastased lapsed. Lapsed proovisid erinevaid osavusharjutusi.
Spordinädala viimane päev oli liikumismängude päev, kus lapsed said erinevates kohtades vahvaid liikumismänge mängida. Päikesepaisteline spordinädal pakkus meile kõigile liikumisrõõmu igasse päeva!
24.09.2021 Puhhide katse tomatitega
Kui Puhhid 10. septembril üle kasvuhooneukse piiluma läksid, kas kasvuhoones oleks vaja midagi toimetada, siis leidsid nad lisaks punastele tomatitele ka mõned mahakukkunud rohelised tomatid. Selleks, et need tomatid raisku ei läheks, pakkusid õpetajad lastele välja, et nad võiks need rohelised tomatid rühma viia ja pimedasse kasti sisse panna, et siis jälgida, mis tomatitega pimedas juhtub. Lapsed jälgisid tomateid iga päev ja juba varsti oli näha, kuidas kõige suurem tomat värvi muutma hakkas. Üks väike tomat läks samuti punaseks, kuid kobaraga tomatid jäidki roheliseks ja hakkasid krimpsu tõmbama. Need kaks tomatit, mis punaseks läksid, leidsid aga tee laste võileibadele. Küll on need omakasvatatud tomatid ikka maitsvad!
17.09.2021 Prüginädal
Ka sel aastal käisid rühmad maailmakoristuspäeva raames Sindis erinevates kohtades prügi koristamas. Sipsikud käisid sarnaselt eelmisele aastale jõe ääres, Tibud kiriku pargis, Päikesejänkud koristasid erinevates parkides, Lepatriinud kohviku kõrval mänguväljakul ning pargis ja Krõllid Sindi suurel mänguväljakul. Kõik rühmad jõudsid järeldusele, et prügi oli sel korral oluliselt vähem kui eelnevatel kordadel. Peamiselt leiti suitsukonisid, kommipabereid, maske jms. Kusjuures, Krõllide rühma lapsed leidsid prügi koristusel ka väärtuslikke esemeid - ühe sõrmuse ja kahesendise.
Lisaks prügikoristusele alustas Sipsikute rühm katset prügiga, et näha, mis tegelikult looduses prügiga juhtub ja miks me peaks selle loodusest ära koristama. Oma peenrakasti maeti üks õun, üks papist šokolaadikarp ja plastikust smuuti pudel. Enne prügi matmist arutleti lastega, mis võiks olla juhtunud nende asjadega kevadeks ning millise asja lagunemine võtab looduses kõige kauem ja kõige vähem aega.
Sipsikud pakkusid välja, et maetud õun laguneb meil kevadeks ära ja sellest saab muld. Julgemad arvasid, et sellest õunast on õunapuu kasvama hakanud. Ka pappkarbiga jõuti ühisele arvamusele, et see laguneb ära, kuid jäädi kahtlema, kas ikka täielikult, ehk leiame kevadel veel tükke sellest karbist? Kõige rohkem tekitas eriarvamusi plastpudel. Osa lapsi arvas, et kevadel me seda peenrakastist enam ei leia, sest see on täielikult lagunenud ja mullaks saanud. Teine osa arvas, et pudel on kaotanud oma värvi ja on osaliselt lagunenud. Pakuti ka, et pudelil hakkab esimesena lagunema kork ja kevadeks on see pudel mulda täis. Kõigi kolme asja puhul oli kindel aga see, et kevadeks on need saanud mullaseks.
Peale asjade peenrakasti matmist märgistati need väikeste sildikestega, et neid kevadel lihtsam välja kaevata oleks. Eks näis, kas Sipsikute ennustused peavad paika.
Lisaks prügikoristusele alustas Sipsikute rühm katset prügiga, et näha, mis tegelikult looduses prügiga juhtub ja miks me peaks selle loodusest ära koristama. Oma peenrakasti maeti üks õun, üks papist šokolaadikarp ja plastikust smuuti pudel. Enne prügi matmist arutleti lastega, mis võiks olla juhtunud nende asjadega kevadeks ning millise asja lagunemine võtab looduses kõige kauem ja kõige vähem aega.
Sipsikud pakkusid välja, et maetud õun laguneb meil kevadeks ära ja sellest saab muld. Julgemad arvasid, et sellest õunast on õunapuu kasvama hakanud. Ka pappkarbiga jõuti ühisele arvamusele, et see laguneb ära, kuid jäädi kahtlema, kas ikka täielikult, ehk leiame kevadel veel tükke sellest karbist? Kõige rohkem tekitas eriarvamusi plastpudel. Osa lapsi arvas, et kevadel me seda peenrakastist enam ei leia, sest see on täielikult lagunenud ja mullaks saanud. Teine osa arvas, et pudel on kaotanud oma värvi ja on osaliselt lagunenud. Pakuti ka, et pudelil hakkab esimesena lagunema kork ja kevadeks on see pudel mulda täis. Kõigi kolme asja puhul oli kindel aga see, et kevadeks on need saanud mullaseks.
Peale asjade peenrakasti matmist märgistati need väikeste sildikestega, et neid kevadel lihtsam välja kaevata oleks. Eks näis, kas Sipsikute ennustused peavad paika.
16.09.2021 Lepatriinude kõrvitsaprojekt
Lepatriinude kasvama pandud kõrvitsaseemnest kasvas suur-suur kõrvits. Õpetajad lõikasid selle lahti ja jagasid kodudesse sooviga, et iga emme valmistaks sellest midagi maitsvat. Ülejärgmisel hommikul tulid lapsed uhke tundega lasteaeda, kaasas maitsvad hõrgutised. Rühmas valmistati koos lastega kõrvitsasmuutit. Kaeti pidulaud ning nauditi kõiki neid isuäratavaid toite: kõrvitsakotlette, kõrvitsasaia, kõrvitsakooke, kõrvitsamuhvineid, kõrvitsaküpsiseid ja kõrvitsasmuutit. Lepatriinud olid tänulikud kõrvitsale, kes täitis nende kõhud ja emmedele ning issile, kes katsid nende pidulaua.
15.09.2021 Puhhide kartulivõtt
Puhhide mais maha pandud kartulid said täna üles võetud. Õpetajad rääkisid, millal on õige aeg kartul üles võtta ja lapsed said rääkida, mida sellest teha saab. Kuna suvi oli väga palav, siis jäi saak veidi kesisemaks kui kevadel lootsime. Pärast kartulivõttu said lapsed proovida ise kartuleid koorida ja tükeldada. Järgmise päeva supp oli sama hästi kui Puhhide tehtud.
14.09.2021 Sipsikud ja Puhhid Rae järve matkarajal
Sipsiku ja Puhhi rühma lapsed said tänu KIKi projektile osa keskkonnahariduse õppeprogrammist "Tarkusi matkamisest". Rae järve ääres ootasid meid vahvad matkajuhid, kes olid alustuseks välja mõeldud põnevad mängud. Mängude käigus kordasime üle Eestis elavaid metsloomi ja putukaid ning suunati märkama erinevaid värve looduses. Peale mänge rääkis Triin, kuidas matkarajal ohutult liikuda ja millega metsas olles arvestama peaks. Oligi aeg teele asuda, ikka üksteise selja taga hanerivis. Esimeses peatuses tegime tutvust seentega - uurisime lähemalt kollast kärbseseent ja puravikku. Teise peatuse tegime marjapuhmaste juures - lapsed said metsa alt otsida pohli ja tähelepanelikumad leidsid ka mustikaid. Kolmandas peatuses uurisime laste riideid ja proovisime nuputada, milliseid riideid peaks metsas kandma, et meid võimalikult lihtne metsast üles leida oleks. Lisaks said lapsed teada, et metsa minnes tasub alati kaasa võtta kolm asja - vesi, lutsukomm ja soe pusa. Neljandas punktis ootas meid aga peitusemäng. Matkajuht võttis endaga kaasa 3 last ning peitis nad metsa alla. Ülejäänud lapsed pidid seisma oma koha peal ja vaatama, kas nad näevad, kuhu sõbrad peidetud on. Ainus, keda kohe märgati, oli roosa jopega laps. See katse illustreeris hästi, miks peab metsa minnes erksa värviga riided selga panema. Viimases punktis said lapsed aga nuputada, millisele loomale millised jäljed kuuluvad. Lõpetuseks lasid lapsed fantaasial lennata ja tegid looduslikest materjalidest erinevate metsloomade kujutisi. Enne bussi minemist jäi meil veel aega ka selleks, et teha üks väike amps ja lustida mänguväljakul. Lasteaeda tagasi jõudes teatasid lapsed kui ühest suust, et oli see vast lahe päev ja avaldasid soovi uuesti matkale minna.
13.09.2021 Saagikoristus kasvuhoonest
Kui kevadel 2021 rahuldati meie projekti taotlus PRIA-le täiendada olemasolevat kooliaeda kasvuhoonega. Tegevuse põhieesmärgiks oli laste kaasamine toidu kasvatamisse näitamaks lastele kuidas erinevad aedviljad (kurk, tomat, paprika jt) nende lauale jõuavad, saades seeläbi teadlikumaks ümbritsevast keskkonnast. Kasvuhoone rajamine ja seal taimede kasvatamine näitab lapsele, kuidas taim areneb mõne kuuga seemnest söödavaks viljaks. Lapsed saavad võrrelda samasuguseid taimi kasvuhoones ja kõrgpeenral ning kogeda kasvatamise erinevusi. Täna oligi jälle see päev, mil lapsed said kaasa lüüa saagikoristusel. Kasvuhoonest jõudis igasse rühma nii kurki kui tomatit, mis lõunasöögi kõrvale ära krõmpsutati. Küll need enda kasvatatud tomatid ja kurgid maitsevad ikka hästi.
09.09.2021 Lepatriinud, Krõllid, Mesimummid ja Päikesejänkud Jõulumäel
Päikesejänkud liikusid Jõulumäel ringi oma rühmaga ja avastasid, mida pakub sügisene mets. Igal lapsel oli kaasas oma ämber või korv, kuhu sai metsas leiduvaid ande korjata. Üks laps oli isegi seeneraamatu kaasa haaranud ja kui keegi metsa alt mõne seene leidis, siis kutsuti just tema oma raamatuga kohale, et teha kindlaks, kas seda seent tasub korvi panna või mitte. Õpetajad rääkisid ka lastele, miks tuleb seente korjamiseks nuga kasutada. Kui väsimus peale tuli, tehti väike puhkepaus, nositi kaasa võetud aedvilju ja võeti lonks vett, et matkarada ikka lõpuni vastu pidada. Jõulumäe maastik pakkus võimalusi igale maitsele - kes soovis, sai joosta mäest üles ja alla; ronida ja kes tundis, et seda liiga palju on, sai kulgeda rahulikult mööda teed. Päikesejänkud nautisid päeva väga ja soovisid juba järgmisel päeval tagasi minna.
Krõllid läbisid 1,5 km pikkuse Päkapiku matkaraja otsides punast linti ja noolt õige suuna valimisel, et mitte ära eksida. Laulsid, tantsisid, mõistatasid mõistatusi, said teada mõne päkapikkude tarkusetera, sõid, pohlamarju ja rosinaid ning jõid vett, helistasid päkapikkude kellukest, viskasid käbisid, kuulasid loodushääli. Matkarajal sai ronida ülesmäge ja joosta allamäge, teha jõutrenni proovides tõsta palki, viskasid käbisid. Raja läbimisel oli veel võimalus pisut ronida ja kiikuda koos sõpradega mänguväljakul.
Ka Mesimummid liikusid mööda päkapikurada, kus nii mõnigi peatus tehtud sai. Silma jäi mitmeid marju ja seeni - osa juba tuttavad ja osa täiesti uued. Mesimummide arvates on Jõulumägi põnev koht, kus korrata varem õpitud puid, marju ja seeni.
Lepatriinud jalutasid erinevetel radadel. Joosti mäest üles ja alla, turniti krossiradadel ja vantsiti kõige kõrgemale sillale. Kogu teekonna vältel korjasid Lepatriinud männitutte, sammalt, käbisid ja huvitavaid oksi, et nendest lasteaias sügisepoisi kompositsioon teha. Metsa alt korjati ja söödi ka vitamiinirikkaid pohlamarju.
Krõllid läbisid 1,5 km pikkuse Päkapiku matkaraja otsides punast linti ja noolt õige suuna valimisel, et mitte ära eksida. Laulsid, tantsisid, mõistatasid mõistatusi, said teada mõne päkapikkude tarkusetera, sõid, pohlamarju ja rosinaid ning jõid vett, helistasid päkapikkude kellukest, viskasid käbisid, kuulasid loodushääli. Matkarajal sai ronida ülesmäge ja joosta allamäge, teha jõutrenni proovides tõsta palki, viskasid käbisid. Raja läbimisel oli veel võimalus pisut ronida ja kiikuda koos sõpradega mänguväljakul.
Ka Mesimummid liikusid mööda päkapikurada, kus nii mõnigi peatus tehtud sai. Silma jäi mitmeid marju ja seeni - osa juba tuttavad ja osa täiesti uued. Mesimummide arvates on Jõulumägi põnev koht, kus korrata varem õpitud puid, marju ja seeni.
Lepatriinud jalutasid erinevetel radadel. Joosti mäest üles ja alla, turniti krossiradadel ja vantsiti kõige kõrgemale sillale. Kogu teekonna vältel korjasid Lepatriinud männitutte, sammalt, käbisid ja huvitavaid oksi, et nendest lasteaias sügisepoisi kompositsioon teha. Metsa alt korjati ja söödi ka vitamiinirikkaid pohlamarju.
30.07.2021 Suvi aias
Suurem osa lapsi on läinud küll suvepuhkusele, kuid enne seda jõudsid nad ära istutada kevadel hoole ja armastusega kasvatatud taimed. Päikesejänkude külvatud herneste ja Nublude maasikatega said maiustada suvised koondrühmad. Kui kurki oleme juba mõnda aega oma kasvuhoonest saanud, siis nüüd on valmis saanud esimesed tomatid ja paprikadki kosuvad jõudsasti. Ka Lepatriinude kõrvits kasvab hoolega. Puhhide peenrakastis kasvavad veel kartulid, Krõllidel porgandid, Nubludel till ja petersell, Sipsikutel sibul.
31.05.2021 Krõllid kasvatasid lilli
Märtsi lõpus otsustasime külvata lilleseemneid. Lootsime, et iga laps saab oma emale ühe lille kinkida, kui emadepäev kätte jõuab. Külvasime munakarpidesse võõrasemasid ning valget ja sinist lobeeliat. Taimede tärkamine oli väga vaevaline. Kahjuks emadepäeval olid taimed veel liiga väikesed ja seega lasime taimedel veel kasvada. Nii sai iga laps lillepoti koju viia hoopis maikuu viimasel päeval, kui sellele õppeaastale joone alla tõmbasime ja suvepuhkusele läksime.
27.05.2021 Lõpetajad istutasid puu
Veel enne kui Mürakarud ja Naeurkillud lasteaiaga hüvasti jätsid, et sügisel sammud kooli poole seada, saadi kokku õuealal, et koos üks puu istutada. Sel korral oli selleks valitud punane sarapuu, et täiendada juba olemasolevat dendroparki. Sarapuu toimetas lasteaeda kohale Naerukildude rühma lapsevannem ja hoolekogu esimees Mehis mets, kes ka ise istutamisel kaasa lõi. Lapsed aitasid auku turbaga täita ja puud kasta, et see ikka ilusasti kasvama hakkaks. Lapsed said teada, et sarapuud kutsutakse rahvasuus ka pähklipuuks ja tegelikult polegi ta puu, vaid hoopis põõsas. Loodame, et kunagi, kui sarapuu ka pähkleid kandma hakkab, näevad lapsed peale pähklita ja lindude, kes neid söövad, ka oravat, kes oma talvevarusid meie pähklipuu viljadega täiendamas käib. Lapsed lubasid oma puud vaatamas käia ka siis, kui nad on juba koolilapsed.
24.05.2021 Kasvuhoone, tilkkastmissüsteem, kiirkomposter & anumad vihmavee kogumiseks
Kasvuhoone soetamise idee on meil pikalt mõtteis olnud ja nüüd saab see lõpuks teoks! Seemned on lastel juba külvatud ja väikesed taimedki pottides kasvamas. 12.05 tegime algust mulla vedamisega, kus lapsedki rõõmsalt kaasa lüüa said. Täna aga jõudis meie kaua oodatud kasvuhoone kohale ja pandi püsti. Peatselt saavad laste hoolsate käte poolt tomatid ja kurgid mulda pistetud ning kaugel see saagikoristuski enam on.
Lisaks kasvuhoonele jõudsid lasteaeda ka kiirkomposter, tilkkastmissüsteem ja anumad vihmavee kogumiseks. Toetust asjade soetamiseks saime PRIA "Kooliaedade rajamine ja hooldamine" taotlusvoorust.
Lisaks kasvuhoonele jõudsid lasteaeda ka kiirkomposter, tilkkastmissüsteem ja anumad vihmavee kogumiseks. Toetust asjade soetamiseks saime PRIA "Kooliaedade rajamine ja hooldamine" taotlusvoorust.
17.05.2021 Krõllide kevadkülv
Sellel kevadel otsustasid Krõllid külvata peenrasse porgandiseemned. Alustasime peenrakasti rohimises. Kuna maapind peenrakastis oli väga kõva ja kuiv, siis tuli see esmalt külviks ette valmistada. Selleks kaevasime oma peenrakasti läbi, niisutasime mulla ja alles siis said Krõllid seemnete külvamisega alustada. Küll see muld sai pehmeks ja õhuliseks peale kaevamist. Kuna peenrakastist tuli palju umbrohtu ja kastmisvett jäi ka üle, siis suundusid lapsed nendega mudakööki mängima. Umbrohust valmistati imemaitsvad toidud ja kastmisveega pesti peale toidutegu nõud puhtaks.
12.05.2021 Siseterviserada
Meie lasteaed võttis osa sihtasutuse Eesti Terviserajad konkursist “Hakkame liikuma!” Osalesime ühe toreda pildikollaažiga, mis tutvustas meie laste ja õpetajate liikumislusti õues. Konkursil osales 47 kooli ja 126 lasteaeda üle Eesti. Õnn naeratas neist 50-le. Kahjuks meie nende hulka ei pääsenud. Olles tervistedendav lasteaed, ei lasknud me ennast sellest heidutada ja siseterviserada tuli ikkagi, sest siseruumides oleks ka igapäevaselt sportida vaja. Terviserada on kasutuses eelkõige muusika- ja liikumistunni eel ja järel, mil toimub liikumine läbi lasteaia koridoride. Samuti on meie liikumisõpetaja aktiivselt kasutanud rada lastele tutvustamiseks ja oma tegevuste mitmekesistamiseks. Agarateks liikumisraja kasutajateks on osutunud ka maja töötajad, kes liiguvad koridorides nii keksudel hüpates kui täppidel tippides, vahel sekka ka mõni venitusharjutus. Ilus värviline terviserada pakub rõõmu nii suurtele kui väikestele.
14.05.2021 Räpina aianduskooli kurgisõbrad
Aasta algas meie jaoks põneva projektiga. Nimelt liitusime Räpina aianduskooli projektiga, mille raames sai kasvatada kurke. Esimesed kurgiseemned saime kätte veebruari keskel ja projekt kestab kuni 16. maini. Algus oli paljutõotav - Mesimummide, Päikesejänkude, Puhhide, Sipsikute, Midrilindude ja Mürakarude rühma saabusid, potid, alused, muld, õpetused,seemned ja nõnda see alguse sai.
Mürakarud
Ka Sipsikud ja Mesimummid said saagist rõõmu tunda. Taimed kasvasid koguni nii suureks, et kõik aknad olid kaetud kurgi lehtede ja vartega ning kurke oli taimede küljes palju.
Puhhid panid oma seemned potti veebruaris ja kui alguses hakkasid taimed jõudsalt kasvama, siis saaki Puhhid ei saanud. Kuigi lapsed hoolitsesid taimede eest ilusti, siis aprillis hakkasid taimed kollaseks muutuma ja kuivasid ära.
Päikesejänkud külvasid kurke lausa kolm korda. Ikka lootuses, et oma kasvatatud taimedelt saaki saada, kuid kõik korrad ebaõnnestusid. Igal korral tuli kurkidel kenasti välja kaks põhilehte, kuid seejärel hakkasid lehed kollakaks muutuma, keerasid servad alla poole ja lõpuks hävisid. Põhjusele, miks Päikesejänkude taimed suureks ei kasvanud, me jälile ei saanudki. Mulla kotti avades, tuli sealt välja ebameeldiv lõhn. Põhjalikumal uurimisel oli mulla peal ja hiljem ka väikeste taimede ümber näha hallikat korda ning väikesi lendavaid putukaid. Päikesejänkud otsisid põhjust ka juurestikust, kuid juurestik tundus vaatluse põhjal küll täiesti terve.
Mürakarud
Ka Sipsikud ja Mesimummid said saagist rõõmu tunda. Taimed kasvasid koguni nii suureks, et kõik aknad olid kaetud kurgi lehtede ja vartega ning kurke oli taimede küljes palju.
Puhhid panid oma seemned potti veebruaris ja kui alguses hakkasid taimed jõudsalt kasvama, siis saaki Puhhid ei saanud. Kuigi lapsed hoolitsesid taimede eest ilusti, siis aprillis hakkasid taimed kollaseks muutuma ja kuivasid ära.
Päikesejänkud külvasid kurke lausa kolm korda. Ikka lootuses, et oma kasvatatud taimedelt saaki saada, kuid kõik korrad ebaõnnestusid. Igal korral tuli kurkidel kenasti välja kaks põhilehte, kuid seejärel hakkasid lehed kollakaks muutuma, keerasid servad alla poole ja lõpuks hävisid. Põhjusele, miks Päikesejänkude taimed suureks ei kasvanud, me jälile ei saanudki. Mulla kotti avades, tuli sealt välja ebameeldiv lõhn. Põhjalikumal uurimisel oli mulla peal ja hiljem ka väikeste taimede ümber näha hallikat korda ning väikesi lendavaid putukaid. Päikesejänkud otsisid põhjust ka juurestikust, kuid juurestik tundus vaatluse põhjal küll täiesti terve.
30.04.2021 Aprill on südamekuu
Aprillikuu jooksul on lasteaias aset leidnud temaatilised nädalad. Esimesel nädalal keskendusime liikumismängudele, teisel vaimsele tervisele, kolmandal matkamisele ja neljandal nädalal oli fookuses ohutu liikumine liikluses. Kuid enne teemanädalaid, esimesel aprillil, kepsutasid meie lasteaia hoovi peal ringi jänesed, kes igale rühmale korvitäie mune ära peitsid. Kohe-kohe olid saabumas ju lihavõtted. Korvini jõudmiseks pidid lapsed jälgima juhtnööre ja täitma erinevaid ülesandeid.
Liikumisnädala raames selgitasime rühmade seas välja popimad liikumismängud nii toas kui õues. Kokku mängiti 28 erinevat mängu. Aiarühmade lemmikuks kujunes ülekaalukalt "Haned, luiged - tulge koju!", kuid korduvalt mängiti veel "Puukulli", "Mis kell on, härra hunt?" ja "Tagumine paar ette/välja". Sõimerühmade lemmikud olid "Püüa mind kinni" ja "Karuke".
Vaimsele tervisele pühendatud nädalal tegutsesime rohkem Vaikuse toas, kus toimus igale rühmale näidistund. Viisime läbi rahustavaid tegevusi, praktilisi harjutusi, lugesime meelerahu muinasjutte ja kuulasime tähistaeva all lõõgastavat muusikat. Lastele on Vaikuse toas alati väga meeldinud ja kui lahkuma peab, siis hakatakse juba uurima, millal siia jälle tagasi tulla saab.
19.-23.04 oli matkanädal. Selle raames ärgitati nii suuri kui väikeseid rohkem liikuma. Traditsiooniks saanud matkadest sai osa kogu lasteaiapere. Kui lapsed matkasid lasteaia ümbruses, siis personal võtsid ette jalgrattamatka lasteaia juurest Raeküla linnuvaatlustorni, kus tutvuti rannaniidul olnud lindudega ja peeti üks tervislik piknik. Inimesed kipuvad tihti unustama, kui tore on liikuda, aga kui neid veidi tagant utsitada, on tulemus piltidelt näha.
Ohutu liiklemise nädalal käis meil külas politseinik, kes rääkis lastele, milline on korras jalgratas liiklusesse minekuks ja kuidas ennast liikluses nähtavaks teha ning kaitsta. Lisaks sellele tehti munakatset, et näha, kuidas kiiver kaitseb pead. Lastele olid reeglid tuttavad ja nad oskasid ilusasti kaasa rääkida. Pärast said lapsed oma teadmisi ja oskusi proovile panna lasteaia rattaplatsil.
Südamekuu lõpuks jõudsid meieni ka Suukooli hambaprojekti kingitused. Kõik meie tublid hambapesijad said endale diplomi ja hambaharja. Seekord osales projektid viis rühma - Sipsikud, Puhhid, Naerukillud, Mürakarud ja Mesimummid.
Liikumisnädala raames selgitasime rühmade seas välja popimad liikumismängud nii toas kui õues. Kokku mängiti 28 erinevat mängu. Aiarühmade lemmikuks kujunes ülekaalukalt "Haned, luiged - tulge koju!", kuid korduvalt mängiti veel "Puukulli", "Mis kell on, härra hunt?" ja "Tagumine paar ette/välja". Sõimerühmade lemmikud olid "Püüa mind kinni" ja "Karuke".
Vaimsele tervisele pühendatud nädalal tegutsesime rohkem Vaikuse toas, kus toimus igale rühmale näidistund. Viisime läbi rahustavaid tegevusi, praktilisi harjutusi, lugesime meelerahu muinasjutte ja kuulasime tähistaeva all lõõgastavat muusikat. Lastele on Vaikuse toas alati väga meeldinud ja kui lahkuma peab, siis hakatakse juba uurima, millal siia jälle tagasi tulla saab.
19.-23.04 oli matkanädal. Selle raames ärgitati nii suuri kui väikeseid rohkem liikuma. Traditsiooniks saanud matkadest sai osa kogu lasteaiapere. Kui lapsed matkasid lasteaia ümbruses, siis personal võtsid ette jalgrattamatka lasteaia juurest Raeküla linnuvaatlustorni, kus tutvuti rannaniidul olnud lindudega ja peeti üks tervislik piknik. Inimesed kipuvad tihti unustama, kui tore on liikuda, aga kui neid veidi tagant utsitada, on tulemus piltidelt näha.
Ohutu liiklemise nädalal käis meil külas politseinik, kes rääkis lastele, milline on korras jalgratas liiklusesse minekuks ja kuidas ennast liikluses nähtavaks teha ning kaitsta. Lisaks sellele tehti munakatset, et näha, kuidas kiiver kaitseb pead. Lastele olid reeglid tuttavad ja nad oskasid ilusasti kaasa rääkida. Pärast said lapsed oma teadmisi ja oskusi proovile panna lasteaia rattaplatsil.
Südamekuu lõpuks jõudsid meieni ka Suukooli hambaprojekti kingitused. Kõik meie tublid hambapesijad said endale diplomi ja hambaharja. Seekord osales projektid viis rühma - Sipsikud, Puhhid, Naerukillud, Mürakarud ja Mesimummid.
22.04.2021 Krõllide taimed kodudes
Juba mõnda aega tagasi tegid Krõllide õpetajad oma rühma peredele üleskutse külvata koos lapsega seemneid ja kasvatada taimi aknalaual. Nüüd, kui taimed juba suuremad on, saatsid lapsevanemad pildid. Kodus kasvatati amplis maasikaid, aknalaual paprikat ja chillit. Lisaks veel tomatit, redist ja kapsast.
04.04.2021 Vaikuse tuba & koolitused
Osalesime Pärnumaa Omavalitsuste Liidu terviseedenduslikul konkursil "Sisemine tasakaal 3", mis oli suunatud vaimse tervise väärtustamisele. Tänu projektile sai märtsi lõpuks valmis meie "Vaikuse tuba", mis pimeduses väga maagiliseks kohaks muutub. Aprilli kolmandal nädalal plaanime rohkem vaimsele tervisele keskenduda ja siis toimuvad "Vaikuse toas" ka näidistunnid rühmadele. Edaspidi jääb tuba kasutamiseks kõigile väikestele ja suurtele.
Sama projekti raames viidi läbi ka kaks koolitust - jaanuaris toimus joogakoolitus lastele ning märtsis tööstressi ja läbipõlemise koolitus õpetajatele.
Sama projekti raames viidi läbi ka kaks koolitust - jaanuaris toimus joogakoolitus lastele ning märtsis tööstressi ja läbipõlemise koolitus õpetajatele.
01.03.2021 Salatikuu
Veebruaris oli meie lasteaias salatisõprade kuu, mille raames tervishoiutöötaja Kairi külastas rühmasid, et lastega koos värskeid salateid valmistada. Rääkisime lastega köögi-ja puuviljadest ning vaatasime, millistes kohtades ja mil viisil nad looduses kasvavad. Kas sina tead, et maapähkel elabki maa all? Roheline sibul on mugulsibula juuksed? Ja kus küll need seesamiseemned ennast looduses peidavad? Põnevaks läks muidugi siis, kui panime laua peale lõikelauad, noad, kausid ja köögikombaini, et lapsed saaksid ennast meisterkokkadena proovile panna. Kõik tahtsid hakkida, viilutada, segada, kuni erinevatest aedviljadest sai valmis üks maitsev salat. Piltidel Pesamunad porgandisalatit tegemas ja Nublud õunaspiraale söömas. Salatikuust valminud videot näeb meie Facebooki lehelt:
https://www.facebook.com/100057535176202/videos/260964968861769
https://www.facebook.com/100057535176202/videos/260964968861769
16.02.2021 Vastlapäev
„Hõissa, meil on vastlad. Saame kokku suure kuuse juures.“ Sellise kutse said Sindi lasteaia rühmad, et tulla 16. veebruaril vastlapäeva tähistama lasteaia õuealale. Taevataat oli sellel aastal lume jagamisega helde ja vastlapäevaks oli maa kaetud koheva lumevaibaga. Üle mitme aasta oli saabunud võimalus pidada lumist vastlapäeva.
Eri kellaaegadel saabusid rühmad kokkulepitud kohale. Esmalt said lapsed teada, et vastlapäeval hakkab talve teine silm vett jooksma. Ühiselt arutledes jõuti teadmisele, mida see ütlus tähendab. Vastlarajale mineku eel toimus rajakaartide loos, et teada saada rühma liikumisteekond. Teekonnal liikudes said lapsed teada ja proovida erinevaid vastlakombeid.
Kadaajamine oli enamikule teadmata tegevus. Vanasti kuulus see vastlakommete hulka, kõigest halvast ja kurjast vabanemiseks aeti riidenukk ehk kada keppidega külast välja. Muutsime kadaajamise tänapäevasemaks. Rühmas oli lastel võimalus paha tuju paberile joonistada ja paber kortsutada. Kortsutatud paberid pandi ühte koledasse kotti ja nii tekkis igale rühmale paha tuju kada. Ühes tegevuskohas oligi lastel vaja keppidega lükates ajada paha tuju kada suurde kotti.
Edasi liikudes nägid lapsed tegevuskohas sea sääreluust tehtud vastlavurri. Neil oli võimalus proovida vurri keerlema saada. Ei olnudki lihtne ülesanne. Tänapäevasemalt said osalejad vurritada erineva suurusega rõngaid. Märguande peale järgmisse kohta liikudes said lapsed teada veel ühest vastlakombest – noori hobuseid õpetati vastlapäeval jooksma. Kaks last teineteise selja taga, lina nende vahel. Hoburakend sai harjutama ja jooksma hakata. Rõõmu ja elevust valmistas liikuvasse korvi palli viskamine. Ega vastlaliug ka laskmata jäänud. Peale lasteaias toimunut läksid kõik rühmad kelgumäele.
Sõimerühmadki said osa vastlapäevast. Nemadki joonistasid paha tuju ja panid kotti, et hiljem seda keppidega togida. Väikese vastlaliu tegid samuti. Tuppa tulles ootas lapsi kombekohaselt hernesupp ja vastlakukkel.
Vastlapäeva õnnestumise eest kandsid hoolt Sindi lasteaia tervisenõukogu liikmed. Vastlamängu „kellamees” oli õppealajuhataja Reine Tänav, andes vilega märku, millal on aeg edasi liikuda järgmisse tegevusse. Peale lõunauinakut vastlateema jätkus. Lapsed said värvida erinevaid vastlateemalisi pilte. Koolieelikutel oli lisaks vaja lahendada ristsõna. Läbi mängu said lapsed uusi teadmisi ja kogemusi. Korraldajate ja osalejate arvates oli õnnestunud vastlapäeva tähistamine. Hõissa, meil olid vastlad!
Eri kellaaegadel saabusid rühmad kokkulepitud kohale. Esmalt said lapsed teada, et vastlapäeval hakkab talve teine silm vett jooksma. Ühiselt arutledes jõuti teadmisele, mida see ütlus tähendab. Vastlarajale mineku eel toimus rajakaartide loos, et teada saada rühma liikumisteekond. Teekonnal liikudes said lapsed teada ja proovida erinevaid vastlakombeid.
Kadaajamine oli enamikule teadmata tegevus. Vanasti kuulus see vastlakommete hulka, kõigest halvast ja kurjast vabanemiseks aeti riidenukk ehk kada keppidega külast välja. Muutsime kadaajamise tänapäevasemaks. Rühmas oli lastel võimalus paha tuju paberile joonistada ja paber kortsutada. Kortsutatud paberid pandi ühte koledasse kotti ja nii tekkis igale rühmale paha tuju kada. Ühes tegevuskohas oligi lastel vaja keppidega lükates ajada paha tuju kada suurde kotti.
Edasi liikudes nägid lapsed tegevuskohas sea sääreluust tehtud vastlavurri. Neil oli võimalus proovida vurri keerlema saada. Ei olnudki lihtne ülesanne. Tänapäevasemalt said osalejad vurritada erineva suurusega rõngaid. Märguande peale järgmisse kohta liikudes said lapsed teada veel ühest vastlakombest – noori hobuseid õpetati vastlapäeval jooksma. Kaks last teineteise selja taga, lina nende vahel. Hoburakend sai harjutama ja jooksma hakata. Rõõmu ja elevust valmistas liikuvasse korvi palli viskamine. Ega vastlaliug ka laskmata jäänud. Peale lasteaias toimunut läksid kõik rühmad kelgumäele.
Sõimerühmadki said osa vastlapäevast. Nemadki joonistasid paha tuju ja panid kotti, et hiljem seda keppidega togida. Väikese vastlaliu tegid samuti. Tuppa tulles ootas lapsi kombekohaselt hernesupp ja vastlakukkel.
Vastlapäeva õnnestumise eest kandsid hoolt Sindi lasteaia tervisenõukogu liikmed. Vastlamängu „kellamees” oli õppealajuhataja Reine Tänav, andes vilega märku, millal on aeg edasi liikuda järgmisse tegevusse. Peale lõunauinakut vastlateema jätkus. Lapsed said värvida erinevaid vastlateemalisi pilte. Koolieelikutel oli lisaks vaja lahendada ristsõna. Läbi mängu said lapsed uusi teadmisi ja kogemusi. Korraldajate ja osalejate arvates oli õnnestunud vastlapäeva tähistamine. Hõissa, meil olid vastlad!
24.11.2020 Krõlli rühma kadrisandid
Kadrisandid laulsid eeslaulja saatel kadripäeva laulu ja tuju laulu. “Kui sul tuju hea siis käsi kokku löö...”. Lisaks mängisid nööbimängu. Mängus oli vaja loendada nööbiauke. Lisaks toimus veel rühmas kadripäeva disko.
10.11.2020 Krõllid marti jooksmas
Mardisandid käisid naaber rühmas Tibudel külas. Laulsid ja tantsisid. Ettevalmistus oli põnev. Selleks, et tõeline mardisant olla, oli vaja kodust otsida sobilikud riided ja teha rühmas üks korralik näomaaling. Mardisandid laulsid traditsioonilist mardilaulu ja lisaks veel laulu “Kivikasukas”.
16.10.2020 Vanapaber pole praht
Oleme uhked, et saime anda panuse vanapaberi kogumise kampaaniasse. Suur, suur tänu lastevanematele, lasteaia personalile ja Sindi raamatukogule! Kui kogu kampaania raames saavutasime tubli III koha, siis Tori valla arvestuses kogus kõige rohkem vanapaberit Sipsikute rühm. Nemad said tänutäheks helkurid, puuviljakorvi ja Kertu, kes tõi kõige rohkem vanapaberit, sai premeeritud ka joogipudeliga.
07.10.2020 Personal discgolfi mängimas
Kui lapsed said liikumisnädala raames mõõtu võtta jalgpalliklubi Poseidon poolt korraldatud meeskonnamängudes, siis lasteaia personal oli 7. oktoobril oodatud Sindi discgolfi rajale kettaid lennutama. Liikumisõpetaja Helle juhendamisel tehti korralik soojendus, et ketas ikka hästi lendaks. Ege tutvustas discgolfi rajal olevat allikat. Mängimise kõrvalt jäi aega ka looduses toimuvat märgata - pargis kohati oravat ja Pärnu jõel ujusid pardid. Ketta viskamisel oldi üsna osavad - ükski ketas jõkke ei kukkunud ja ise jäime ka terveks. Ketast otsides avastasime, et kraavi ääres õitsevad võililled ja meelespead - ikkagi 7. oktoober. Discgolfi käisid mängimas Helle, Ege, Liina, Eve ja Maris. Oli tore, päikeseline ja soe sügispäev.
01.10.2020 Rahvusvaheline muusikapäev
1. oktoobril tähistasime lasteaias rahvusvahelist muusikapäeva. Rääkisime ooperist, vaatasime Disney multifilmi kahest muusikariigist - Sümfooniamaast ja Jazzimaast. Päeva eredaim elamus oli aga Sindi Lasteaia Sokiooperiteatri maailma esmaettekanne Carmeni aaria "Habanera" Bizet' ooperist "Carmen". Siin ta siis on - sokiooper, millest paljud lapsed ilmselt õhinal kodudes rääkinud on: https://www.facebook.com/100057535176202/videos/613833889287065
28.09.2020 Spordipäev
Täna toimus Sindi gümnaasiumi staadionil jalgpalliklubi Poseidon treenerite poolt korraldatud jalgpallipäev 5-7 aastastele lastele. Korraldati erinevaid meeskonnamänge, mille käigus said lapsed proovile panna oma täpsuse, tähelepanu ja koostööoskuse. Mängides saadi palju uusi teadmisi ja oskusi jalgpalli kohta. Päeva nautisid nii korraldajad kui ka osalejad Aitäh Poseidoni treeneritele!
23.09.2020 Maailmakoristuspäev & kohtumine presidendiga
23. septembril otsustas Sindi lasteaia Sipsikute rühm minna jalutuskäigule jõeäärsesse parki, et maailmakoristuspäeva puhul korjata väikeprügi. Ühtlasi vaatlesime loodust ja mängisime liikumismänge. Kui olime oma tegevused teinud ja otsustasime hakata liikuma tagasi lasteaia poole, saime ootamatu üllatuse osaliseks – meie poole kõndis president pr Kersti Kaljulaid oma saatjaskonnaga. President tuli meie juurde ja uuris, mida me pargis teeme. Lapsed olid julged ja rääkisid innuga prügikorjamiskampaaniast. Laste ja presidendi vahel kujunes meeldiv arutelu heakorra ja looduse hoidmise teemal. President ütles, et temagi käis eile Pärnus prügi korjamas. Lõpetuseks tegime koos presidendiga ühispildi. Oleme rõõmsad selle toreda kohtumise üle! Maailmakoristuspäeva raames käisid koristamas ka Puhhid, Naerukillud, Tibud, Päikesejänkud ja Mürakarud.
26.06.2020 Teine peenrakast
Hoolimata tänasest kuumast ilmast tulid kolm hoolekogu liiget ja neli noort abilist meile appi ja aitasid lastele teise kõrgpeenra valmis ehitada. Aitäh Teile Ave, Mati, Mehis, Marleen, Maarja, Oskar Markus ja Ottomar abi eest, nüüd on ka noorematel lastel oma peenar olemas! Kõrgpeenra materjali soetamisel olid toeks PRIA ja Tori Vallavalitsus.
13.06.2020 Putukahotell
Üleeile tegime sotsiaalmeedias üleskutse, et kui kellelgi on kodus üle euroaluseid ja tihedamat võrku, siis meie võtaks need suurima heameelega vastu ning ehitaks ühe vahva putukahotelli. Kaks päeva hiljem oli meie üllatus suur, kui leidsime hoovilt esmaklassilise viietärni putukahotelli. Hiljem selgus, et meie luksusliku putukla autor ja üürilepingute haldaja on hoolekogu esimees Mehis Mets. Suur aitäh selle imelise kingituse eest!
20.02.2020 Vabariigi aastapäev
Sel aastal otsustasid Sindi lasteaia mudilased täiendada vabariigi sünnipäeva ka oma miniparaadiga. On neljapäeva, 20. veebruari hommik, kell on 10. Vihmakraanid on kinni keeratud, päikegi kohale tellitud. Õue kogunevad Sindi lasteaia aiarühmad: Mesimummid, Naerukillud, Sipsikud, Krõllid, Midrilinnud, Päikesejänkud, Mürakarud, Nublud ja Puhhid, kõigil lastel käes Eesti lipu seltsi poolt lasteaia 120. juubeliks kingitud sini-must-valged lipud. Kohal olid ka politsei esindajad, politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse õppeüksuse kadetid, kaitseliidu Pärnumaa maleva esindus, Sindi vabatahtlikud tuletõrjujad, Tori vallavanem Lauri Luur ja lasteaia hoolekogu esindus eesotsas esimehe Mehis Metsaga.
Vallavanema tervitus kuulatud, hakkas paraad liikuma. Hoolekogu liikmed kandsid Eesti Vabariigi, Sindi lasteaia, Sindi linna ja Tori valla lippe. Järgnesid lasteaia juhtkond, valla esindus ning lapsed koos õpetajate ja lapsevanematega. Lastega koos marssisid ka politseinikud, kaitsemalevlased, vabatahtlikud tuletõrjujad ja politseikadetid. Paraadirivi lõpetasid Sindi vabatahtlike tuletõrjujate paakauto ja kaitseliidu väike veoauto. Kõige ees turvas lapsi politseiauto. Uhke ringkäik läbi Sindi linna tehtud, jõuti tagasi lasteaia juurde, kus lasteaia kõige väiksemad mudilased lehvitasid oma lipukestega mööduvale paraadile. Lõpuks koguneti lasteaia lipuväljakule pidulikuks aktuseks, kus sõna tervituseks said lasteaia direktor Kairi Rinaldo ja kõik kutsutud külalised.
Kuid mis sünnipäev see on, kus pole laulu ega tantsu. Muusikaõpetaja Ülle Otsa akordionimängu saatel laulsid lapsed laule kodule ja kodust, tantsisid „Kalamiest” ja „Kaera-Jaani”. Piduliku aktuse lõpetas Sindi lasteaia laul. Suud saadi magusaks direktori poolt jagatud kommidest. Üritusest olid vaimustuses nii lapsed kui täiskasvanud. Kõlama jäi mõte: „Järgmisel aastal uuesti!” Pärast ürituse lõppu said lapsed uudistada kohal olnud autosid ja teha ka pisikese sõidu kaitseliidu väikese veoauto kastis.
Vallavanema tervitus kuulatud, hakkas paraad liikuma. Hoolekogu liikmed kandsid Eesti Vabariigi, Sindi lasteaia, Sindi linna ja Tori valla lippe. Järgnesid lasteaia juhtkond, valla esindus ning lapsed koos õpetajate ja lapsevanematega. Lastega koos marssisid ka politseinikud, kaitsemalevlased, vabatahtlikud tuletõrjujad ja politseikadetid. Paraadirivi lõpetasid Sindi vabatahtlike tuletõrjujate paakauto ja kaitseliidu väike veoauto. Kõige ees turvas lapsi politseiauto. Uhke ringkäik läbi Sindi linna tehtud, jõuti tagasi lasteaia juurde, kus lasteaia kõige väiksemad mudilased lehvitasid oma lipukestega mööduvale paraadile. Lõpuks koguneti lasteaia lipuväljakule pidulikuks aktuseks, kus sõna tervituseks said lasteaia direktor Kairi Rinaldo ja kõik kutsutud külalised.
Kuid mis sünnipäev see on, kus pole laulu ega tantsu. Muusikaõpetaja Ülle Otsa akordionimängu saatel laulsid lapsed laule kodule ja kodust, tantsisid „Kalamiest” ja „Kaera-Jaani”. Piduliku aktuse lõpetas Sindi lasteaia laul. Suud saadi magusaks direktori poolt jagatud kommidest. Üritusest olid vaimustuses nii lapsed kui täiskasvanud. Kõlama jäi mõte: „Järgmisel aastal uuesti!” Pärast ürituse lõppu said lapsed uudistada kohal olnud autosid ja teha ka pisikese sõidu kaitseliidu väikese veoauto kastis.
23.09-30.09.2019 Spordinädal
Eestis korraldati 23.-30. septembrini viiendat korda spordinädalat, mille eesmärk oli suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta tervisealast teadlikkust. Sindi lasteaia spordinädala motoks sai „Tervis püsib põues, kui sa liigud õues”. Jalgpalliklubi Poseidon treenerid viisid vanemate rühmade lastega läbi jalgpallipäeva Sindi gümnaasiumi staadionil. Lapsed said mänguliste tegevuste kaudu teadmisi jalgpallist ja proovida mitmeid osavusharjutusi. Meeskondadel oli vaja kiiruse peale kokku korjata erivärvilisi tähikuid, liikuda palliga ja lüüa seda väravasse. Lastes tekitas elevust liikuva treeneri jalgade pihta palli veeretamine, vaja oli tajuda ümbrust ja jälgida treeneri asukohta. Meestreeneriga koostöö oli mitmele lapsele esmakordne ja see meeldis neile väga. Suur aitäh, et tegite lastele huvitava sportliku hommiku.
Noorematele aiarühmadele korraldas tervisemeeskond sportliku mänguhommiku lasteaia õuealal. Alustasime ühise võimlemisega, kus lapsed said ettevalmistuse sportimiseks. Edasi tuli minna etteantud tegevuskohta, kus neid ootas juhendaja. Tegevuskohtades oli lastel vaja täita erinevaid ülesandeid. Rõõmu valmistas sama värvi esemete toomine pesadesse. Siin oli vaja olla tähelepanelik ja kiire. Sabapallide viskamine oli lõbus tegevus. Mänguhommikul said kõik aktiivselt liikuda ja osavust harjutada. Osavõtvad rühmad tegid plakati, kuhu lapsed olid joonistanud oma käejäljed. Töötajad tegid tervisekõndi Sindi terviserajal. Terviserada läbides saime kogeda, kui hea võimalus on loodud Sindis liikumiseks. Teekonna lõpus ootas üllatus, kõik 18 osalejat said spordinädala logoga seljakoti. Seljakotid olid Eesti spordinädala korraldajate kingitus õigeaegselt registreerujatele. Sindi lasteaia spordinädal pakkus rõõmu kõigile osavõtjatele
Noorematele aiarühmadele korraldas tervisemeeskond sportliku mänguhommiku lasteaia õuealal. Alustasime ühise võimlemisega, kus lapsed said ettevalmistuse sportimiseks. Edasi tuli minna etteantud tegevuskohta, kus neid ootas juhendaja. Tegevuskohtades oli lastel vaja täita erinevaid ülesandeid. Rõõmu valmistas sama värvi esemete toomine pesadesse. Siin oli vaja olla tähelepanelik ja kiire. Sabapallide viskamine oli lõbus tegevus. Mänguhommikul said kõik aktiivselt liikuda ja osavust harjutada. Osavõtvad rühmad tegid plakati, kuhu lapsed olid joonistanud oma käejäljed. Töötajad tegid tervisekõndi Sindi terviserajal. Terviserada läbides saime kogeda, kui hea võimalus on loodud Sindis liikumiseks. Teekonna lõpus ootas üllatus, kõik 18 osalejat said spordinädala logoga seljakoti. Seljakotid olid Eesti spordinädala korraldajate kingitus õigeaegselt registreerujatele. Sindi lasteaia spordinädal pakkus rõõmu kõigile osavõtjatele
03.09.2019 Liitusime Rohelise Kooli programmiga
Liitusime Rohelise Kooli programmiga, et aidata lastel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. "Roheline kool" toob keskkonnasäästliku mõtteviisi kooli igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada. See aitab kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Programmi on kaasatud kõik - lapsed, õpetajad, lasteaia personal ja lapsevanemad. Rohkem infot Rohelise kooli programmi kohta leiab: https://keskkonnaharidus.ee/et/vorgustik/roheline-kool
|
|
